„Preparaate on muidugi ka, mis mälule hästi mõjuvad, ent kuigi valik on suur, imerohtu nende seas ometi pole,“ ütleb Aule. Ja ka preparaatide võtmisel on tähtis järjepidevus. Mõni ostja on apteegis kurtnud, et on kõike proovinud, aga miski ei aita. Lühiajalise proovimisega tulemust ei saavutagi. Tuleb kannatlik olla ja pikemat aega näiteks mingeid toidulisandeid võtta, enne kui muutusi on märgata, kiiresti ei tasu imesid oodata. Mälu parandavad preparaadid on pikatoimelised, nad ei mõju kohe, neid tuleb võtta kaua, lausa mitu kuud. Õigupoolest kehtib järjepidevuse põhimõte kõikide preparaatide suhtes, mitte ainult mäluparandajate osas.

Kasulikud ained

Mälu parandamiseks võib apteegist küsida preparaate, mis sisaldavad letsitiini, oomegarasvhappeid või B-grupi vitamiine. Neid on erinevates variantides: küll letsitiin eraldi, letsitiin koos vitamiinidega, B-grupist mõni eraldi vitamiin või palju vitamiine seguna... Arutage apteekriga, mida just teile vaja oleks.

B-grupi vitamiinid on kõik tähtsad, ka mälu seisukohast, nad toetavad üksteist. B-grupi vitamiinid on vajalikud aminohapete omastamisel, need on aga tähtsad aju töös, sest osalevad aju ainevahetuses.

Aju vajab lisaks vitamiinidele ka rasvhappeid ja valke. Sageli räägitakse oomega-3-rasvhapete kasulikkusest, aga aju korralikuks funktsioneerimiseks on vaja mitte ainult oomega-3-rasvhappeid, vaid teisigi oomegarasvhappeid. Neidki tooteid on apteegis suures valikus: oomega-3-rasvhape eraldi, koos vitamiinide või mineraalidega ja nii edasi.

„Letsitiini tasub pruukida mälu parandamiseks eriti siis, kui ollakse rohkem väsinud. Aga muidugi võib seda tarvitada ka teistel juhtudel,“ arvab Aule. Letsitiini on apteegis samuti väga erinevates variantides: koos B-vitamiinidega, küüslauguga ja muul viisil. Ei saa üheselt öelda, mis kõige parem on, kõik oleneb konkreetse inimese vajadustest.

Farmatseut soovitab veel ka hõlmikpuupreparaate. Need on küll eelkõige kasulikud verevarustusele ja vereringele, aga kui vereringe on hea, siis saab ka aju rohkem hapnikku, funktsioneerib paremini.

Kui inimene on tervislike eluviisidega ja toitub enam-vähem normaalselt, siis ei tohiks tal ühestki vitamiinist ega mineraalainest organismis puudu olla, mitmekülgsest toidust peaks kõik vajaliku kätte saama, ei peakski apteegist lisa ostma. Aga ülemäärane alkoholipruukimine, suitsetamine, stress, vähene magamine, operatsioonid ja muu selline mõjuvad nii, et mingit ainet vajab organism rohkem. Igaüks peab analüüsima oma eluviisi ja toidulauda – mis sealt puudub või mis liiast on. Näiteks, kel on palju stressi, sel tõenäoliselt on vaja rohkem B-grupi vitamiine.

Aule sõnul tuleb nii igapäevaste vitamiinide kui mälu parandavate preparaatide manustamisel silmas pidada, et rohkem pole uhkem. Paljud vitamiinid, mida ülearu manustatud, väljutab organism ise ning mõttetu on nende peale raha kulutada.

Näiteks, kui keegi ostab mälu parandamiseks letsitiini koos B-vitamiinidega ja võtab veel mingit polüvitamiini, kus ka B-vitamiini sees, ja siis veel eraldi B-vitamiini, sest tal on suur stress, ja teeb seda kuude kaupa, võib tekkida üledoseerimise oht. Seepärast, kui mingit uut preparaati ostma hakkate, mainige apteekrile, mida te juba tarvitate. Kunagi ei tee paha ka oma arstiga nõu pidada.

Rohkelt aedvilja!
Mälu seisukohast on Aule sõnul hea Vahemere maade toitumisstiil: palju puu- ja juurvilja, kala ja mereande ning vähe liha. Ja nii peaks toituma regulaarselt, kasu on väike, kui toidulaual troonib enamasti pekikaste, mida vaid mõnikord asendatakse kalaga. Puu- ja köögiviljadega pole ohtu liiale minna.

Mälule hästi mõjuvana on kirjanduses nimetatud mustikat. Sel marjal on palju teisigi häid omadusi, ta on ka tugev antioksüdant.
Organism on tark ja tunneb, mida on vaja. Kuulake oma organismi – ehk ütleb ta teile ka õige menüü, kui mälu parandada tahate. Alkoholiga peaks samuti piiri pidama: lõunamaades juuakse küll suhteliselt palju veini, aga see on veega lahjendatud.

Mälu peab treenima lapsest saati. Näiteks kombe pidevalt lugeda või õppida võiks laps kodunt kaasa saada. Et vananedes läheb mälu viletsamaks, on paratamatu tõsiasi, isegi alla 50-aastastel võib mälu hakata tasapisi halvenema. Sellepärast ongi vaja pidevat trenni, usub Aule.

Seegi on paratamatu, et vanuse kasvades väsib inimene kiiremini. Jõudluse vähenemine võib masendada ja nii hakkab inimene uskuma, et ei tea ega oska enam midagi, ei mäleta midagi. Aule arvates on normaalne, kui vanem inimene kõigist oma mälulaegastest kohe õiget infot üles ei leia – vanemal inimesel ju neid laekaid rohkem, kust seda otsida.

Tuleb ka piisavalt magada. Kindlasti on igaüks kogenud, et unetu öö järel on olemine rohkem hajevil ning aju väsinud. Unepuudus koormab kogu organismi, kaasa arvatud aju. Ja vastukaaluks piisavale puhkusele vajab organism ka küllaldast kehalist koormust.

Üks tegur, millel mälu toimimisega esmapilgul mingit seost ei paista olevat, on üksindus. Üksindus nüristab. „Otsige seltsi, suhelge teistega. Ja kui kedagi vestluskaaslaseks võtta pole, rääkige kas või omaette,“ soovitab Aule.
Elukiri, august 2012