Kõige muu osas võib piire nihutada, kuid vägivald armastusega kokku ei käi

„Pahatihti ei ole naised rahul abikaasa viisiga asju teha ning koristavad-pesevad-kokkavad märterlikult ise, samal ajal teist süüdistades,“ on paari- ja seksuaalterapeut Minna Oulasmaa kogenud.

Mehe kallal näägutamise asemel tasuks talle rääkida, mil moel eeldaks naine, et teda kodutöödes abistataks. „See ei tähenda, et käid mehe järel, kui ta tolmuimeja kätte võtab ja osatad, kust tolm võtmata jäi,“ täpsustab Oulasmaa. „Too mehele konkreetseid näiteid ja kui näed tema tõekspidamisi enda omadest erinevat, kaaluge, kuidas neid kokku viia. Maailm ei kuku kokku, kui teise ideaalid ei ulatu sinu omade kõrgusele. Juurdle pigem, kas sa mitte ise endalt liiga palju ei nõua? Kas kõik ikka peab täiuslik olema?“

Arusaamad puhtusest ja korrast pärinevad lapsepõlvekodu mudelist. Kui abikaasade koristamistavad on totaalselt erinevad, kogunevad mustad pilved suhte kohale. 

Kompromissiks võiks olla omaaegsetest seisukohtadest loobumine. Paari ühises kodus kehtigu ikka omad ühiselt loodud reeglid.

Mustade päevade kriisiabi

Kui ülemus norib ja talviselt libe kõnnitee viib jalad alt, sõber on käitunud kummaliselt või päev on märkimisväärse põhjuseta mornis meeleolus kulgenud, ajab marru ka kõik kodune. Võimenduvad kaasa kehvemad pooled: vetsust kuulduv saab volüümi juurde ning õhtusöögilaua taga matsutamine näib olevat tahtlik...

Kui inimene ei tohi isegi kodus olla see, kes ta tegelikult on, kus ta siis seda veel võiks?
Viletsad päevad kuuluvad igaühe ellu ja neid peaks oskama mõistlikult üle elada. Kui pereliikmeilt tuleb korralekutsuvaid märkusi su paha tuju kohta, on põhjust peeglisse vaadata ja tõdeda, kui suur osa sinust välja kiirguvast on läbini negatiivne. Äratus! Iga teine sõna lähedastele ei tohiks olla kaeblev!

Teinekord sujub tööl kõik igati päikseliselt ja koduste manu naasmist ei jaksa ära oodata. Paraku võib juba uksepaugatusest ja järgnevast nohinast järeldada, et kaasa päev ei ole samaväärne olnud. Partneri negatiivsete tunnete ära kannatamist ja aktsepteerimist on võimalik õppida. Endale tasuks sisendada, et iga koosveedetud hetk ei õnnestugi ideaalselt. Püüdke olla samas ruumis isegi siis, kui teine kõige paremas meeleolus ei ole. Vahest läheb mehel tuju paremaks, kui sa sõnal sabast ei haara ja riiuküünalt särinal põlema ei ei süüta?

Kui partner vajub passiivsusse

Pikaajalist paarisuhet kipub kimbutama levinud mure: üks partneritest on vajunud passiivsusse, mis kõigub alaväärsuse ja masenduse piiril. Kui üks tahaks kuskil käia, toimetada ja teha, on teise ülim soov vedeleda diivanil ja järjekordset reality-sarja vahtida. Tõsi küll, ka selleks peaks leidma aega ja võimalust, kuid lood on kehvasti, kui partner enam muust ei huvitugi ja tema mittemidagitehatahtmine on saamas igapäevaseks kaaslaseks. 

Minna Oulasmaa teab, et mida enam üks oma arvamusi välja ütleb ja ühiste asjade üle oma äranägemise järgi otsustab, seda enam teine endasse tõmbub. „Sageli soovib suhte passiivne osapool partnerile meele järgi olla ja mitte kaasa rääkida, et konflikte vältida, kuid paradoksaalsel kombel ärritub teine senisest hoopis enam,“ märgib Oulasmaa. Vastutavad mõlemad ja olukorra tasakaalustamiseks peavad end muutma nii mees kui naine. Igaühe põhitemperament on küll paigas, kuid oma käitumist korrigeerida saab ometi. „Kaaluge, millised plussid on hetkeolukorral ning kuidas tooks kasu võimalik muutus,“ soovitab terapeut. „Kui aktiivsem parnter rahulikumale kaasale hingamisruumi annab ja temagi mõtteid ära kuulab, muudab see mõlemaid õnnelikumaks.“

Vägivalda ei õigusta mitte miski

Kõige muu osas võib piire nihutada, kuid vägivald armastusega kokku ei käi. Isegi mitte siis, kui pärast andeks palutakse. Sealjuures klassifitseerub jõupoliitikaks kõik, mis teise puutumatust rikub, kaasaarvatud ähvardused kahjustada partnerit, tema asju või ühist vara. Paljude arvates võib vägivallaks pidada vaid füüsilisi tegusid. Ometi jätab ka vaimne terror jälje – reaalsetest löökidest pahatihti rängema ja pikaajalisema. Ja paraku kipub vaimne vägivald füüsiliseks üle minema.

Kui rusikad mängu tulevad, on vaja ruttu tegutseda, otsida abi või lõpetada suhe. Vägivaldsusest on võimalik terveneda eri teraapiaid ja eneseabimeetodeid rakendades, kõige eelduseks on ent mõistagi vägivallatseja enda motivatsioon ja tahe oma käitumisharjumustest loobuda. Kui võimutsejal puudub soov oma häirest rääkida ja abi vastu võtta, ei ole tegu enam paha tuju päevaga. Liigagi paljud vägivallatsejad keelduvad oma käitumist tunnistamast või panevad kogu süü kannatanu õlgadele. Ent isegi juhul, kui ohver on partnerit kuidagi provotseerinud, on alati süüdi vägivallatseja. Vägivalda ei õigusta miski.

Toimiva paarisuhte reeglid:

· Anna elukaaslasele oma aega ja ruumi. Ära käi talle oma nõudmistega peale, kui tal juhtub olema vilets päev – sinagi sooviksid end kehvasti tundes tunda teise mõistmist ja hellust.
· Partneri halbadest käitumisharjumustest rääkides ole konstruktiivne. Süüdistamised jäägu konkureerivatele osapooltele. Paarisuhte köit veetakse ju ikka ühel poolel...
· Leiuta päästerõngaid ka kehvemateks päevadeks. Jäta kõik muu sinnapaika ja mine jalutama, asu küpsetama, torma trenni, vanni, kunstinäitusele või raamatukogusse. Sobivad kõik tegevused, mis end aitavad ja partnerit ei haava.
· Näe end ja teist ühise tervikuna. Igaüks meist on samal ajal nii võluv, armastusväärne ja arukas, kui ka juukseid turritama panevalt laisk, lohakas või aeglane. Valida tasuks ikkagi see pool, kelle hingekosutavad omadused iga päeva rõõmsaks muudavad.

Elukiri