Kurvaks teeb siin eriti see, et sageli otsitakse just vanemaid inimesi ja üksikuid naisterahvaid, kellele hakatakse asja tõsiselt „pähe määrima“, kuni sinnamaani välja, et minnakse koos panka ja lastakse vanainimesel raha välja võtta. Esitletavad „imetooted“ on tavaliselt kallid, küündides isegi kuni 1900 euroni. Sageli ei julge ostu teinud vanemad inimesed lastele sellest tehingust rääkidagi ja asi tuleb välja alles tükk aega hiljem, kui tagastusperiood juba läbi.

Järgnevalt mõned tarbijakaitseameti nõuanded:

  • Kutsuge müügiesitluseks sõbrad külla

Toodete tagastamist on tarbijad põhjendanud tihtipeale sellega, et lasid end osaval müügimehel pehmeks rääkida, mille tulemusena osteti tarbetu ning kallis toode. Seetõttu soovitab tarbijakaitseamet koduste müügiesitlustega kaasnevad „ohud“ juba eos läbi mõelda.
Näiteks ei ole mõtet lubada müügiesindajat uksest sisse vaid seetõttu, et lasta tal tasuta üks tuba tolmust puhtaks teha, kui tegelikult ostusoovi ei ole. Paraku on ka sellistel juhtudel müügiesitlus lõppenud toote ostmise ning hilisema kahetsusega. Samuti oleks suureks abiks, kui müügiesitluse juures viibiks veel inimesi, kellega kamba peale saaks lisaks lõbusale ajaveetmisele toote vajalikkuse üle arutada ning esitada müügiesindajale küsimusi ostuprotsessi kohta.

  • Ärge laske end mõjutada osavast jutust, kuidas just see toode on teile möödapääsmatu, tervistav, puhastav, soodne jne. Mõelge rahulikult, kas teil ikka on seda asja vaja. Pidage kellegagi nõu.
  • Kedagi ei saa sundida midagi ostma, ükskõik mis ettekäändel. Säilitage kaine mõistus. See on ju teie raha ja vaid teie otsustate, milleks seda kulutada.
  • Tutvuge põhjalikult lepinguga, eriti tuleb pöörata tähelepanu toote tagastustingimustele ning sellele, milliseks kujuneb kauba lõpphind. Samuti tuleb uurida toote remondi ning varuosade kättesaadavuse ja maksumuse kohta.

Hilisemate ebameeldivuste vältimiseks tuleks veenduda, et tegemist pole libakaupmehega, ning küsida näha tegutsemisluba ja isikut tõendavat dokumenti.
Kui tarbija on otsustanud ostmise kasuks, peab kaupmehel selle kohta olema esitada korrektne leping, milles on kirjas kauba maksumus ning tagastamisvõimalused. Lisaks sellele on äärmiselt tähtis ka ostu tõendava dokumendi olemasolu!

  • Ostust saab taganeda 14 päeva jooksul

Koduukselepinguks nimetatakse lepingut, mis sõlmitakse kaupade ja teenuste ostmisel ja müümisel väljaspool äriruume: kodus, töökohas, ühissõidukis, tänaval, vabaajaüritusel.
Koduukselepingu tingimused ei kehti siis, kui toote maksumus on alla 15 euro (235 krooni).
Suurim erinevus koduuksemüügi ja tavamüügi vahel on see, et koduse müügiesitluse käigus soetatud toote saab tagastada 14 päeva jooksul, kusjuures tagasi makstakse ka juba toote eest välja käidud summa.

Paraku on pea kõik tarbijakaitseametile laekunud pöördumised seotud just sellega, et ettevõtja on seadusega ette nähtud 14-päevasele tagastamisõigusele peale pannud teatud piirangud, näiteks ei tagastata tarbijale kogu summat, vaid arvatakse maha postikulud või kasutamisest/paigaldamisest tingitud kulutused.

Postikulude võrra võib tagastatavat summat vähendada vaid juhul, kui tarbija on selle tõepoolest tagastanud postiga ning kulutused postiveole on tegelikult tehtud. Seadusest tulenevalt on sellisel juhul ettevõttel õigus tagastatavast summast maha arvata maksimaalselt 15 eurot.

Kui tarbija annab toote tagastamise soovist teada 14 päeva jooksul pärast selle ostmist, siis ei ole ettevõtjal õigust arvata maha täiendavaid summasid ettekäändel, et toodet on juba kasutatud. Kui toode on terve ja töökorras, tuleb tarbijale tagastada kogu tema poolt makstud summa.

Kui müügiesitluse käigus ei teavitatud tarbijat taganemisvõimalustest, on viimasel õigus lepingust taganeda kolme kuu jooksul.

Kui koduukseleping on seotud ka järelmaksuga, ei pea tarbija seda koduukselepingust taganemisel eraldi tühistama.

Toote ostmisel võib kasutada krediiti, mille tagab kaupleja ise või mille tagamise on kaupleja kokku leppinud krediidiasutusega ning millega tagatakse ainult selle asja omandamine. Tähtis on aga sellisel juhul teada, et krediidiandja peab viivitamata ja mitte hiljem kui 30 päeva jooksul arvates taganemisteate saamisest hüvitama tarbijale tema poolt tehtud maksed.

Lisaks õigusele ostust 14 päeva jooksul loobuda, on tarbijal koduuksemüügi puhul õigus esitada müüjale kaebus, kui ostetud toode ei tööta. Kui kaubal ilmneb mingi puudus, on tarbija õigused samad mis tavalisest poest või internetikaubamajast ostetud kauba puhul ning ta võib kaebuse esitada kahe aasta jooksul alates kauba kättesaamisest.

  • Pealetükkiv müügimeetod ei ole aktsepteeritav

Tarbijakaitseameti poole pöördudes on tarbijad väitnud ka seda, et müügimeeste tooteesitlus tundus pealetükkiv ning kohatu. Sellisel juhul on tarbijal õigus viivitamatult paluda ebaviisakal müügimehel lahkuda.

Müügimees ei tohi oma toote esitlemisel kasutada agressiivseid ega ebaausaid võtteid. Näiteks ei tohi müügiagent, kes külastab teie kodu, eirata palvet lahkuda ja mitte tagasi tulla. Samuti on keelatud rõhutada, et kaup on odav ainult teie jaoks või ainult sel konkreetsel päeval, kui see tegelikult nii pole. Lisaks on keelatud müügimehel anda tarbijale mõista, et kauba või teenuse ostmata jätmine ohustab tema tööd, sissetulekut või tervist.

Just kõikvõimalikele terviseprobleemidele viitamise mõjul on nii mõnedki tarbijad ostnud endale allergia ja muude haiguste vältimiseks vee- või õhupuhastusseadmeid, tolmuimejaid ja muud sellist. Samas on nii mõnedki väited toodete tervist parandavatest omadustest hiljem osutunud vääraks ning alusetuks.

Näiteid elust enesest

„Õhtul helises telefon ja meeldiv naisehääl uuris, kas oleksin nõus vastama mõnele allergialiidu küsimusele. Kuigi meie peres pole allergikuid, ütlesin, et mis seal ikka, lasku tulla. Aga sõbralik telefonihääl selgitas, et meile sobival ajal külastab meid üks inimene, kes testib meie korteri õhku ja kel on kaasas ankeet küsimustega.

Muidugi uurisin kahtlustavalt, ega nad midagi müüa paku, aga vastus oli, et midagi ostma ei pea. Enne kokkulepitud aega helistati uuesti, vabandati ja paluti võimalust aega muuta. Muutusin umbusklikuks ja küsisin jälle, et kuna nad on nii kahtlaselt innukad, siis kas nad tahaksid ikkagi midagi müüa. Uuesti kinnitati, et see ei ole müügijutt.

Kokkulepitud ajal oli ukse taga sümpaatne noormees, kaasas kummutisuurune riistapuu, mis osutus õhupuhastajaks. Loomulikult selgus testimisel, et meie korteri õhk ei kõlba kuhugi, aga õnneks saab asja parandada. „Kummut“ pandi tööle ja mõne aja pärast näitasid andurid juba palju puhtamat õhku. Sinna juurde käis professionaalne müügijutt selle kohta, kui palju tänapäeval on allergiat ja kui lihtsalt sellest õhupuhastajaga jagu saab. Kõik minu vastuväited lükati ümber. Ja mis sa oskadki selle peale kosta: isegi kui meil allergiat pole, on puhta õhu hingamine ikkagi kasulik.

Lõpuks ei aidanudki muu, kui ütlesin kindlalt, et tal pole mõtet oma aega ja suud kulutada, sest ma nagunii ei osta. Lõppkokkuvõttes olime pahased mõlemad: mina, et kasutati ära allergialiitu ja raisati minu aega, ja müügimees, et olin tema arust talle lootust andnud teda oma koju lastes.“

Mari, 55-aastane

***

Palju pikem ja keerulisem lugu on rääkida Katrinil:

„Olime perega reisil, kui mu 73-aastasele emale helistati ja küsiti mind nimepidi (ema telefon on minu nimel). Kuna aga mind ei olnud, siis uuriti, kus ema elab. Kui kuuldi, et Õismäel, ütles meeldiv naisehääl, et oi kui tore, just Õismäel võtab nende firma parajasti veeproove. Öeldi, et järgmisel päeval tuleb töömees vett uurima. Ema küsimuse peale, kuidas ta saab võõra inimese sisse lasta, lubati, et mees näitab töötõendit. Igatahes jäi emale mulje, et tegemist on Tallinna Veega. Järgmisel päeval tuligi meesterahvas, kes töötõendit ei näidanud, küll aga tegi veega mingeid katseid, näitas siis emale klaasi väga sogase veega, kinnitades, et Õismäe vesi on väga must, seda ei tohi juua, ja vähe sellest – isegi klaasid-kruusid, millest vett on joodud, peab ära viskama. Vee saab puhtaks, kui osta ja lasta paigaldada omale joogiveesüsteem (veefilter). Läbi selle tulev vesi pidi olema väga tervislik, igasugused hädad, nagu neeru- ja sapikivid, kaovad, või vähemalt ei teki neid juurde.
Kuna ema oli olnud hädas sapikividega ja ka praeguste tervisehädade tõttu soovitab arst tal pidevalt juua Värska mineraalvett, siis kiitis müügimees, et küll on tore, et ta saab õiget abivajajat aidata. Enam polevat vaja poest veepudeleid tassida, vaid tervislik vesi tuleb otse kraanist.
Müügimees teatas, et kuigi filter maksab 24 000 krooni, on tal võimalik kaks filtrit müüa 17 000 krooniga, üks on juba müüdud ja kui nüüd kohe ära ei otsusta, siis on juba hilja. Kellegagi konsulteerida ka ei lastud. Asi lõppes sellega, et peale kaht tundi „hüpnotiseerimist“ sõidutas müügimees mu ema panka, kus ta katkestas oma tähtajalise hoiuse, mida oli kogunud oma palga ja pensioni kõrvalt, ning kandis veefirma arvele 17 000 krooni.

Samal päeval (oli laupäev) tuli paarikümne minuti pärast töömees ja ühendas veefiltri torustikuga.
Kui reisilt tulin, logisin end arvete maksmiseks internetipanka ja, kuna näen ka ema hoiuseid, märkasin, et tähtajaline hoius on katkestatud ning suur rahasumma tundmatule firmale üle kantud. Helistasin emale ja uurisin, milles asi. Tavaliselt sõnakas ja asjalik ema oli nii vaikne ja ebalev, et hakkasin juba kahtlustama mingit terviseriket. Sõitsin kohe ema juurde, kus siis pikkamööda see lugu välja koorus.

Saatsin veefirmasse meili ning palusin lepingu katkestada ja kogu raha tagasi maksta. Järgmisel päeval võtsin ühendust tarbijakaitseametiga, kelle soovitusel saatsin veefirmale ka tähitud kirja, mille kohta sain kinnituse, et nad on selle kätte saanud. Vaatamata minu avaldusele ja tarbijakaitseameti pöördumisele ei soostutud raha tagastama. Tarbijakaitseametile isegi väideti, et tagastusavaldus on tehtud hiljem kui 14 päeva jooksul. See oli muidugi sulaselge vale. Tarbijakaitseameti otsuseid ei pea paljud firmad enda jaoks määravaks. Ebaõiglus ja ülekohus tundus nii suur, et otsustasin kuni kohtuni välja minna. Vahepeal jõudis asi tarbijakaebuste komisjoni, mis lahendab tarbija ja kaupmehe vahelisi lepingulisi vaidlusi. Selle otsus oli meile positiivne. Ühel päeval helistati mu emale ning teatati, et töömees tuleb joogiveesüsteemi maha võtma. Kuna ema oli kõik volitused mulle üle andnud, palusin töömehel kaasa võtta tõendi, et ta on veesüsteemi demonteerinud ja et firma kohustub selle eest raha tagastama. Igatahes võeti aparaat maha ja mõne päeva jooksul kanti ka kogu raha tagasi. See saaga võttis aega üle poole aasta, ema unetuid öid ning kaotatud närvirakke ei jõua keegi kokku lugeda.

Eriti alatu tundus see, et mõjutatakse tervise kaudu. Keegi ei tea, mis oleks juhtunud, kui ema oleks hakanudki jooma seda filtreeritud vett, kust soolad on eemaldatud, samal ajal, kui arst soovitab mineraalirohket vett veel lisaks juua.

Tarbijakaitseamet ütles, et vähesed jaksavad oma õiguste eest lõpuni võidelda, enamasti antakse alla.“

Katrini nõuanne on, et kõigest hoolimata tuleb oma õiguste eest seista. Ta rõhutab, et kui leping on tehtud vanainimesega, siis peavad asja ajama lapsed, sest eakad inimesed ei jõua lihtsalt seda kadalippu läbi käia.Elukiri