Üks parapsühholoogia valdkondi on taassünni teooria uurimine. Kas hüpnoosiga saab inimese viia mingisse eelmisse ellu?
Saab küll, aga on palju sellised juhtumeid, kus hüpnoosi pole tarvis. Näiteks hakkab laps korraga rääkima keeles, mida ta kunagi pole õppinud ning teab ajaloofakte, mis kõlavad täpsemalt kui ajalooraamatutes. Sedalaadi kummaliste juhtumitega on mul tulnud kokku puutuda ka oma poolele sajandile läheneva ning rohkem kui 8000 patsiendiga töökogemuse käigus.

Näiteks on eelmistest kehastustest rääkinud transseksuaalsed patsiendid. Üks 1934. aastal sündinud mees pöördus vastuvõtule sõnadega „Mina pole mina”. Patsient kandis meeste ülikonna all naistepesu. Tema ema oli raseduse ajal oodanud tütart ning ka roosad riided olid juba olemas. Lapsena mängis patsient nukkudega, tegi neile süüa ning õmbles kleidikesi. Puberteedieas tekkis tal teadmine, et tegelikult on ta naine. Ta rääkis elust Ene-nimelise naisena, kes elas Tartus. Mehe elukaaslane, samuti transseksuaal, kuid naine, rääkis oma elust Vene sõdurina teises maailmaõjas. Ta olla sattunud sakslaste piiramisrõngasse ja ära tapetud.

Üks teine, 1970. aastal sündinud patsient hakkas 12-aastaselt nägema ärkvelolekus tahtest sõltumatuid visioone, mis kujutasid enamasti lennuki armatuurlauda. Hiljem hakkasid talle meenuma fragmendid elust jaapanlasena Fujiama mäe lähedal. Ta oli lõpetanud lennukooli surmalenduri ehk kamikadzena. Tema ülesandeks sõja ajal oli torpedeerida lennukiga USA ristlejat. Ta ründas laeva vasakult poolt, laev süttis, kuid põhja ei läinud. Enne jaapanlasena sündimist olevat ta aga olnud Viljandimaal talunaine Miina. See patsient mäletas veel mitut eelnevat kehastust.
Sedalaadi juhtumeid on veel, kuid andmete vähesuse ja võimaluste puudumise tõttu pole saanud neid juhtumeid kontrollida. Igal juhul on tegemist väliskirjanduses kirjeldatutele väga sarnaste juhtumitega.

Mis näiteks on täna veel maailmas sellist, mille olemasolu ei õnnestu kuidagi üheselt seletada?
1932. aastal avastas inglane Patrick A. Clayton Liibüa kõrbes sõites, et korraga lõppes liiv otsa ning hakkas sile pind – kümnete kilomeetrite laiuses oli maapind kaetud klaasistunud kihiga.
Ükski tuli ei suuda liiva nii sulatada. Seetõttu püütakse seda nähtust seletada meteoriidiga. Peamine teadusringkondade küsimus on, et mis liiki meteroiidiga oli tegemist. Meteoriidi langemisega peaks tavaliselt kaasnema ka kraater, aga kraatrit paraku ei ole.

Gobi kõrbest leiti samuti suured klaasiväljad. Kui USA hakkas New Mexicos tegema tuumapommide katsetusi, märgati, et plahvatuse piirkonnas kerkis temperatuur nii kõrgele, et klaasistas liiva. See avastus viis avarama mõtlemisega inimesed teooriani, et kunagi iidsetel aegadel viibis planeedil Maa mingi kõrgtsivilisatsioon, kelle käsutuses oli tuumarelv ning kes seda ka kasutas. Vihjeid tuumarelva kasutusele võib leida vanadest müütidest üle maailma.


Iidsete astronautide tegevusega püütakse põhjendada teisigi seletamatuid objekte.

Jah, näiteks Bekaa orus Liibanonis Baalbeki linnas asuvad roomlaste rajatiste varemed. Roomlaste ehitised on püstitatud vanemale alusele, nn Baalbeki terrassile, mis koosneb 300–1200-tonnistest monoliitsetest kiviplokkidest. Kõige võimsam tornkraana suudab tänapäeval tõsta umbes 280 tonni, relssidel kraanad ka kuni 1000 tonni. Baalbeki terrassi detailid on toodud viie kilomeetri kauguselt kivimurrust.

Kuidas need siis kohale toodi?
Palun väga – tee kanepist köied, anna orjadele piitsa ja vea kohale.
Lõuna-Indias on Meenakshi tempel, mille päiskivi kaalub 40 tonni, on valmistatud ühest tükist ning asub 53 meetri kõrgusel. Hakati uurima, kuidas see kohale on toodud: katseks võeti kolm hiigelelevanti ning 20 tonnine kiviplokk. Üks elevant lükkas tagant, kaks tükki tõmbasid eest. Kivile pandi rullikud alla. Sellise meetodiga saadi kivi edasi nihutada 2 cm.

Selliste hiigelehitiste nagu püramiidid, Baalbeki terrass jm, olemasolu seletatakse jällegi kosmiliste külalistega. Need, kes müütides ja pühakirjades on nimetatud jumalateks, olid paleoastronautika teooria järgi tulnukad kosmosest. “Jumalate” kosmoselaevades oli gravitatsiooniseade, mille abil sai hiigeldetaile transportida. Tõenäoliselt oli tulnukas ka Taara, kelle kultus läbi muistse Uiguuri impeeriumi on jõudnud ka soome-ugrilasteni. Maiste ehituste tarbeks aga olid tõenäoliselt ka lähikonnas maapinnal asuvad seadmed.

Kuidas on Eesti inimeste meelsus muutunud viimase 20 aastaga vabas riigis?
On nii plusse kui miinuseid. Pööblistumine, alkoholism, suitsetamine, kasvav stress. Kümnest kutsealusest noormehest on ajateenistusse kõlblikud vaid kolm. Erakonnad tegelevad rohkem omavahelise nägelemise kui ühisosa leidmisega.
Nõukogude ajal olid eestlased koondunud võimu vastu ja see hoidis vaimse tervise tugevana. Eestis olid näiteks absoluutarvudes maailma kõige suuremad folkloorikogud. Teisel kohal oleme me olümpiamedalite arvult miljoni elaniku kohta. Kujutage ette – meid on 900 000 ja me võistleme seitsme miljardi vastu!
Elukiri, august 2013

Ilmar Soomere
Psühhiaater Ilmar Soomere on sündinud 23. aprillil 1942 Tallinnas. Isa oli meremees, ema kodune. Dr Soomere on kahe lapse isa, abikaasast lahutatud ning elab koos uue elukaaslasega.
1966. aastal lõpetas Tartu Ülikooli meditisiiniteaduskonna cum laude.
Arstiteaduskonda soovitas Soomerel astuda astronoom Charles Villmann, teades tema huvi parapsühholoogia vastu. “Õpi kõigepealt inimkeha tundma,” ütles Villmann.
Soomere on teeninud kaks korda Nõukogude armees. 1966-67 reakoosseisus polgu nooremarstina Koningsbergis (Kaliningradis) ning 1968-70 leitnandi auastmes Gusevis psühhiaatri-neuroloogina.
Soomere osales 1974. aastal pool-põrandaalusel rahvusvahelisel parapsühholoogia konverentsil Moskvas ning on ise korraldanud parapsühholoogia konverentsi Eestis.

***************************
Ilmar Soomere raamatud
Kaasautor (koos Ernst Raudamiga) ”Ludvig Puusepp” 1977,
”Vaimuelust Eestis” 1997,
”800 parajuhtumit Eestis” 1997,
”Lugemiselamusi Sai Babast” 1998,
”Unenägude sümboolika” 1998,
”Väike Eesti seksiraamat” 1990,
”UFO-kontaktid ja usk” 1991,
”Tähendusunenäod, ended ja prohvetlus” 1994,
”Maailma unesümboolika lätteil” 2001,
”Karma ja taassünd” 2003,
”Teateid Bardo eeskojast” 2007
Koostaja/toimetaja ”Paleokontakt” 2011
Tõlkija: Holger Kersten ”Jeesus elas Indias” 2006, S. P. Ruhela ”Kolmainus Sai Baba” 2004
Käsikirjana: ”1000 parajuhtumit Eestis”, ”Mõtteid rahvuskarmast”, ”Jumalanna Taara”, ”Te ei saa surra” (tõlge), ”Artemidorus Daldianuse unenäguderaamat” (tõlge)