Intelligentsed inimesed on edukamad, kuid mitte alati õnnelikumad
Õnnelikkus ei sõltu intelligentsusest, küll aga sotsiaalmajanduslik edukus, leiab äsjakaitstud doktoritöös sotsioloog Tarmo Strenze.
Juba ammu on teada, et intelligentsed inimesed on edukamad kui vähem intelligentsed inimesed.
Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, inimese võime lahendada probleeme erinevates eluvaldkondades. Edukus tähendab millegi sellise tegemist, mida peetakse ühiskonnas õigeks ja ihaldusväärseks. Sotsiaalmajanduslik edukus on edukuse vorm, mis on hõlmab hariduse, töökoha ja sissetuleku omandamist.
Tarmo Strenze doktoritöö jaoks koostatud teadusartiklite ülevaade näitab, et intelligentsuse ja sotsiaalmajandusliku edukuse vahel on tugev seos. Kui vaadelda erinevate mõjutegurite seost sotsiaalmajandusliku edukusega, siis paistab intelligentsus silma, kui üks tugevamaid. Seega, intelligentsus mängib tänapäeva inimeste elus olulist rolli, olles üheks tähtsaimaks eluteed kujundavaks teguriks.
Strenze töö üks järeldus puudutab intelligentsuse ja sotsiaalmajandusliku edukuse vahelise seose põhjusi. Sellele on sotsiaalteadustes aegade jooksul pakutud kolm erinevat seletust, millest igaüks esitab erineva nägemuse sellest, mis on intelligentsete inimeste edu aluseks.
Esimese seletuse järgi saavutavad intelligentsed inimesed edu tänu oma intelligentsusele, teise seletuse järgi on intelligentsed inimesed enamasti pärit parematest sotsiaalsetest oludest ja see on nende edu aluseks, kolmanda seletuse järgi on edu aluseks see, et ühiskond usub IQ testidesse ja kasutab testide tulemusi hüvede jagamisel inimestele.
"Empiiriliste uuringute ja teoreetilise analüüsi baasil võib öelda, et kõik kolm mehhanismi on mingil määral tõesed, st. kõik seletavad mingi osa intelligentsuse ja sotsiaalmajandusliku edukuse seosest," kirjutab Tarmo Strenze. "Sealjuures on alust arvata, et erinevad mehhanismid on aktiivsed erinevatel aegadel ja erinevates situatsioonides. Intelligentsuse ja sotsiaalmajandusliku edukuse seose seletamisel on vaja arvestada ka ühiskondlikku konteksti – osad ühiskonnad soodustavad seda seost rohkem kui teised, seniste uuringute baasil võib öelda, et rikkamates riikides on seos nõrgem kui vaesemates."
On alust arvata, et intelligentsuse ja sotsiaalmajandusliku edukuse vaheline seos ühiskonnas avaldab mõju ühiskonna majanduslikule arengule. Kusjuures, mida tugevam on intelligentsuse ja sotsiaalmajandusliku edukuse vaheline positiivne seos riigis, seda kiiremini kasvab riigi majandus.
Sellise mõju põhjuseks on ilmselt parem talentide kasutamine ühiskonnas – kui intelligentsed inimesed on edukad, siis tähendab see, et nende võimed leiavad ühiskonnas head rakendust ja nad panustavad seetõttu rohkem riigi majandusse. Seega ühiskond, mis soodustab intelligentsete inimeste sotsiaalmajanduslikku edukust, loob sellega tingimused iseenda majanduslikuks arenguks.
Strenze on uurinud ka intelligentsuse ja sotsiaalmajandusliku edukuse seost Eestis. Selleks kasutas ta longituudandmestikku Ühe Põlvkonna Eluteed, mille raames testiti Eesti keskkooliõpilaste intelligentsust 1983. aastal ja tehti kindlaks nende haridus, töökoht ja sissetulek 1997. aastal. Nende andmete analüüs näitas ootuspäraselt, et kõrgema intelligentsusega inimesed saavutasid hilisemas elus suuremat edu.
Strenze võrdles enam kui 20 riigi kohta paar aastat tagasi kogutud andmete koondtulemusi ning leidis, et USA-s oli seos intelligentsuse ja edukuse vahel kõige tugevam ning Rootsis ja Norras kõige nõrgem. Eestit iseloomustab seose keskmine tugevus, mis tähendab, et siinses ühiskonnas kasutatakse intellektuaalseid ressursse ära paremini kui mitmetes Põhjamaades, kuid kehvemini kui USA-s, mida Strenze peab siiski veidi erandlikuks riigiks, vahendab Novaator.
Strenze on võrrelnud ka sotsiaalse päritolu ja sotsiaalmajandusliku edukuse vahelisi seoseid. Tulemused näitasid, et nii intelligentsus kui sotsiaalne päritolu on sotsiaalmajandusliku edukusega positiivselt seotud. Intelligentsuse mõju edukusele on natuke tugevam kui sotsiaalse päritolu oma, kuid see erinevus pole suur.
Veel selgus samast analüüsist, et intelligentsuse ja sotsiaalmajandusliku edukuse seos kasvab koos inimeste vanusega – ilmselt seetõttu, et inimesed leiavad vanemaks saades oma intelligentsile vastava positsiooni ühiskonnas.
Kuid kinnitust ei leidnud populaarne arvamus nagu oleks intelligentsuse ja sotsiaalmajandusliku edukuse seos 20. sajandi jooksul tugevnenud.
2013. aastal Tarmo Strenze poolt kirjutatud artikkel käsitleb riikide majandusliku arengu sõltuvust intelligentsuse ja sotsiaalmajandusliku edukuse vahelise seose tugevusest.
"Sellist teemat on vaja uurida, sest intelligentsuse ja sotsiaalmajandusliku edukuse seose tugevus ühiskonnas näitab talentide kasutamise efektiivsust – mida rohkem ühiskond võimaldab intelligentsetel inimestel hariduse ja töö valdkonnas edu saavutada, seda paremini rakendab ta nende vaimseid võimeid tööturul ja seda rohkem panustavad need inimesed riigi majandusse, " selgitab sotsioloogiadoktor.
Analüüs näitas, et mida tugevam on intelligentsuse ja sotsiaalmajandusliku edukuse seos riigis, seda kiiremini kasvab seal ka majandus. Selline tulemus lubab oletada, et talentide kasutamine on riigi majandusarengut soodustav tegu.
Siiski puudub garantii, et talendid konkreetses ühiskonnas kindlapeale sooja vastuvõtu ja tasuva töö leiaksid. Võimete- ja kogemustekohase rakenduse leidmine Eestis on kujunenud teatavasti probleemiks ka mitmete võõrsil tunnustust leidnud inimeste Eestisse tagasipöördumisel.
Tarmo Strenze doktoritööd "Intelligentsus ja sotsiaalmajanduslik edukus: Seoste, põhjuste ja tagajärgede analüüs" (inglise keeles) saad lugeda SIIT. Huvitava faktina võib mainida, et sellele on teadusmaailmas viidatud juba enam kui 250 korda.
