Jõulud Baltimaades: kuidas eestlased, lätlased ja leedulased tähistavad

 (3)

Jõulud Baltimaades: kuidas eestlased, lätlased ja leedulased tähistavad
Foto: Anni Õnneleid

Jõulupühade ajal ühinevad Baltimaades omavahel nii vanad kombed, uued tavad kui ka religioosne rahu. Kuigi igal riigil on omad traditsioonid, on need omavahel ka seotud. Advendi- ja jõuluajal peetakse oluliseks sisemist rahu ning aega pere ja lähedaste seltsis.

Kui varem tähistati Baltimaades jõule tervelt neli päeva, siis nüüd on see lühenenud kahele päevale. Vastavalt vanadele traditsioonidele alustavad lätlased ettevalmistustega juba 12 päeva enne jõule, mil jagatakse omavahel kinke. Kõigis kolmes Balti riigis on nii jõululaupäev kui ka jõulupühad aeg, mis pühendatakse perele.

Jõululaupäeval on eestlaste ja leedulaste kodudes jõululaud kaetud rohkematele inimestele, kui neid laua taga on. Lisakohad on mõeldud neile, kes meie seast juba lahkunud on. Usutakse, et lähedaste hinged istuvad laua taha pärast keskööd, mistõttu koristatakse õhtusöögilaud alles järgmisel hommikul.

Vanade eestlaste kommete kohaselt jäetakse tuli ööseks põlema, et leegid kutsuksid päikest tagasi. Leedulased meelitavad päikest peidust välja jõulutulede ja –lauludega.
Lätis keerutatakse seevastu maas puitu, mida hiljem suures lõkkes põletatakse. Lõkkes põletatakse ära möödunud aasta ebaõnnestumised ja vead, et uuele aastale saaks puhta südame ja hingega vastu minna.

Seotud lood:

Eestlased külastavad jõululaupäeval kogu perega kirikut ja käivad enne aastavahetust saunas, et puhastada enda hinge ja keha.

Loe veel

Kuigi jõulupuude päritolu on seotud pigem sakslaste traditsioonidega, siis eestlased ja lätlased räägivad hoopiski lugusid, et nemad on seotud esimese jõulupuuga. Lätlaste andmetel paigutasid nad esimese jõulupuu Riia raekoja platsi 1510. aastal. Eestlaste hinnangul jõuti aga lätlastest selle traditsiooniga 70 aastat ette. Leedus võeti jõulupuude traditsioon üle 19. sajandil, esmalt koolides, hiljem linnades ja külades.

Peretraditsioonide olulisus

Vaatamata oma ajaloolistele erinevustele, on kõikides Balti riikides tähtsal kohal pere ning koosveedetud aeg. See tugevdab kogukonna tunnet, annab psühholoogilist tuge ja stabiilsust.

Ometigi on pühade saginas kerge ära unustada pühade tõelist tähendust. Lasterikaste perede liikmed teavad sageli isegi teistest paremini, et jõulude keskmeks on koosolemine.

Liptoni meeskond kinkis sel aastal 30 lapserikkale perele Eestis, Lätis ja Leedus jõulupuud, et hoida traditsioone au sees. Neid peresid külastas ka jõuluvana, kellega koos said lapsed kaunistada jõulupuud. Kingitused jõudsid lasterikaste peredeni tänu Balti riikidele, Vilniuse linna sotsiaalkaitse keskusele, MTÜ Lasterikaste Perede Liidule, Läti heategevusorganisatsioonile Ziedot.lv ja Liptoni meeskonnale, kes avaldasid seeläbi tänu traditsioonide jätkamise eest.

Meeleolu ja koosolemine

Ühe lasterikka pere isa, kes kasvatab üksi 10 last, sõnas, et kõige olulisemaks osaks õnnestunud jõulude puhul on hea meeleolu ja lihtsalt koosolemine. “Meie jaoks on jõulud kui midagi lihtsat ning nauditavat. Me pole kunagi kogenud nö jõulupalavikku. Mu naine tavatses öelda, et kiirustamisel ei ole mõtet, kõik juhtub omal ajal ja kohas. Tuleb lihtsalt kõike ise rahulikult võtta. Koosveedetud aeg on palju olulisem kui mistahes kingitused.”

Pereisa sõnul muudab piparkookide küpsetamine, koos tee joomine või unejuttude lugemine jõulud rõõmsamaks – kõik need tegevused on kingitused. Aeg kui kingitus on kõige hinnalisem ning väärtuslikum kui mistahes ostetud kingitus. “See vastab tõele kõikide perede puhul, mitte ainult suurte perede puhul.”

Allikas: Optimist Public

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ELUTARGA TOP

Viimased uudised