Kas ja kuidas täiskuu inimesi mõjutab?

Läbi sajandite on arvatud, et täiskuu mõjutab inimese käitumist. Et siis teevad inimesed rohkem liikluses vigu, esineb enam kriminaalset tegevust, helistatakse rohkem hädaabisse ning eks ka kuutõbe ehk unes kõndimist ole ju algselt seostatud täiskuuga. Kuidas aga asjad tegelikult on?

Täiskuuga seotud uskumusi:

• Usutakse, et neid, kes on sündinud täiskuu ajal, tuleb pikk ja sündmusterohke elu ning nendele on koormaks antud palju kohustusi nii ühiskonna kui ka iseenda ees. Nende kohustuste täitmise eest antakse neile ka õnnistatud kingitus. Mis see on, seda teab vaid see inimene ise.

• Täiskuu ajal haige olemine on halb, una usutakse, et haigusest, mis ei ole täiskuuajaks ära paranenud, väljatulek on pikaldane ja võib põhjustada tüsistusi.

• Teisel täiskuupäeval on soodne aeg kinnisvara ostuks ja istutamiseks.

• Kolmas päev pärast täiskuud on kõige negatiivsem ning sellel päeval tuleb ennast eriti kaitsta energiavampiirluse, varguste ja vägivalla eest. Inimese, loomad ja loodus muutuvad negatiivseks ning me kõik võime üksteisele erinevaid probleeme põhjustada.

• Neljas päev pärast täiskuud on loomise, muudatuste tegemise, suhte alustamise, lõbu ja rõõmu päev. Sellel päeval õnnestuvad uued ettevõtmised väga hästi.

• Täiskuu ajal astub organism kogutud energiat kulutama. Sel ajal oleme tavalisest rahutumad, esineb unehäireid.

• Vanasti usuti, et sel perioodil eraldub haavast rohkem verd ja kuutõbised kõnnivad unes ringi. Suureneb närvilisus, sagenevad liiklusõnnetused ja enesetapud.

• Ravimtaimed, mis on täiskuu ajal korjatud, mõjuvad organismile tõhusamalt. Täiskuu aeg on hea ravipaastumiseks, samas halb hiljuti opereeritud inimestele.

• Täiskuu ajal kolme päeva jooksul ei soovitata teha kaitsesüste ega –pookimisi.

• Inimsuhetes on sel perioodil asjad head, romantika ja kirg pulbitsevad üle ääre.

Mida ütlevad aga teadlased?

Täiskuuöö ongi ju päris hästi Kuu poolt valgustatud ning muutunud valgustingimustes tundub ka kogu ümbritsev loodus müstilisem, märgib Tallinna ülikooli matemaatika ja loodusteaduste instituudi füüsika lektor Katrin Laas.

Täiskuu mõjust inimese käitumisele tehti väga palju statistilisi uuringuid 1970. ja 1980. aastatel ning tehakse veel tänapäevalgi kõikjal üle maailma. On uuritud võimalikke seoseid täiskuu ja inimeste kriminaalse käitumise, epilepsia- ja skisofreenia hoogude esinemise, verekaotuse operatsiooni ajal, suitsiidide arvu jpm täiskuu ajal.

Kahjuks peab tunnistama, et väga suure osa uuringute käigus ei ole seost kuufaasi ja inimese käitumise vahel leitud. Paljudes nendes uuringutes, kus seos ka leiti, on see hilisemalt ümber lükatud. Seega täiskuu ei mõjuta inimese käitumist ja on tegelikult sajandite pikkune linnalegend.

Miks siis ikkagi pahatihti kõike halba ja ootamatut seostatakse just täiskuufaasiga? Kõige teaduslikum selgitus sellele on inimese selektiivne mälu. Tegelikult juhtub erinevaid apse ja õnnetusi ning esineb kriminaalseid tegevusi ka teiste kuufaaside ajal, kuid kui midagi dramaatilist juhtub parasjagu täiskuu ajal, jääb see lihtsalt meile paremini meelde. See, et enamasti midagi täiskuu ajal ei juhtunud, unustatakse lihtsamini ära ja siis jääbki mulje, et täiskuu aegadel juhtub rohkem kummalisi asju. Sellist näilise seose tekkimist nimetatakse ka illusoorseks korrelatsiooniks – me näeme nende asjade vahel korrelatsiooni, kus seda tegelikult ei ole.

Kuid kas siis Kuu asend Maa suhtes meid üldse ei mõjuta? Otse loomulikult mõjutab – täiskuu ja kuuloomise ajal on nii Kuu, Maa kui Päike peaaegu samal sirgel, seega esinevad Maal kõige suuremad tõusud ja mõõnad. Kas sellised loodejõud võiksid mõjutada ka inimest ja olla seotud nn täiskuuefektiga? Siinkohal rõhutan järgmist: loodete tekkimisel ei oma tähtsust mitte mõjutaja (Päikese, Kuu) gravitatsioonivälja tugevus, vaid selle muutus mõjutatava objekti suhtes. Seega, kuna meie ise oleme Maa läbimõõduga võrreldes oluliselt väiksemad, siis ka meis tekkivad looded on oluliselt väiksemad.

Aga kui väikesed siis nad on? Ütleme nii, et meie kehas põhjustab Kuu ja Päike loodeid, mis on nii mitu korda nõrgemad Maa loodetest, kui mitu korda on meie pikkus jalatallast pealaeni väiksem Maa läbimõõdust. Seega kui Maa läbimõõt on umbes 12 742 km = 12 742 000 m ja inimese pikkus näiteks 1,75 meetrit, siis inimeses põhjustatud tõusud ja mõõnad on umbes 12742000/1,75 = 7 281 142 korda väiksemad Maa loodetest.

Seega kui avamere pind tõuseb loodete käigus keskmiselt ühe meetri ning kitsastes lahtedes kuni 21 meetrit ja Eestis ainult paar sentimeetrit, siis inimeses tekitatavad looded võiksid arvutuslikult olla maksimaalselt umbes kolm mikromeetrit ja Eestis umbes kolm nanomeetrit. Inimese juuksekarva paksus on keskmiselt 80 mikromeetrit, seega isegi kõige võimsamate tõusude ja mõõnade korral muutuks inimese pikkus umbes 0,04 juuksekarva paksuse võrra (Eestis lausa 0,00004 juuksekarva paksuse võrra).

Allikas:Novaator.err.ee, Maakodu.ee