Kevadväsimusest Rein Jalakuga: milliseid vitamiine vajame
Spordiarstina põhjalikult ka sportlaste toitumist uurinud Rein Jalak ütleb, et üheks kevadväsimuse põhjuseks peetakse vitamiinide vaegust organismis. Nii soovitabki ta vaadata üle oma igapäevase menüü: kas seal on ikka kõik vitamiinid ja mineraalained vajalikul hulgal olemas. Kui mitte, tuleks kas menüüd muuta või võtta juurde vitamiinipreparaate.
Toit peaks olema kergesti seeditav ja võimalikult mitmekesine ning sisaldama kindlasti palju puu- ja juurvilju, sest just need on head vitamiiniallikad.
Tähtsaim on kevadel C-vitamiin. Palju C-vitamiini on apelsinides, kibuvitsa- ja mustasõstramarjades, mandariinides, salatis, tillis, peedis, valges peakapsas ning sidrunis. Päevase C-vitamiini vajaduse katavad ka näiteks paar kiivit.
C-vitamiini imendumist pärsivad alkohol, suitsetamine, palavik, söögisooda, ravimitest aspiriin ja paratsetamool. Just suitsetajad ja sageli alkoholi pruukivad inimesed peaksid kevadel tähelepanu pöörama C-vitamiini tarbimisele.
Suurim C-vitamiini vaegus esineb Eestis veebruarist maini, kui paljude toiduainete vitamiinisisaldus on vähenenud. Kartuli vitamiinisisaldus võib siis olla üle nelja-viie korra tavalisest väiksem.
Rein Jalak
Oluline osa kevadväsimuse tekkes on ka E-vitamiini puudusel. E-vitamiini leidub taimsetes õlides, pähklites, maksas ja õunaseemnetes. Talvine ja kevadine toit pole aga E-vitamiini varude täiendamiseks piisav ning seda tuleks lisaks võtta,“ soovitab Jalak.
Idamaade meditsiin soovitab kevadel süüa toiduaineid, mis rahustavad maksa. Just maksa niinimetatud ülekuumenemine põhjustab idamaise meditsiini filosoofia järgi kevadel probleeme. Toiduained, mis suruvad alla maksa üliaktiivsust, on kapsas, kaalikas, riis, oad, redis, rabarber, kurk, aprikoos, loorber, köömned, till ja ingver. Samuti pärsib maksa ületalitlust kokteil ühest supilusikatäiest meest ja õunaäädikast lahustatuna klaasis vees.
Kui talvel on päikest vähe, kannatavad Eesti elanikud D-vitamiini puuduse käes. Kevadel on päikesepaistet rohkem, kasutage see ära – liikuge võimalikult palju värskes õhus.
Üha enam kasutatakse mitmesuguseid loodustooteid. Üks populaarsemaid on ženšenn, mida idamaade meditsiin tunneb juba üle 5000 aasta. Ženšenni juured tugevdavad südant ja hingamisteid, samuti immuunsust, stimuleerivad närvisüsteemi ja reguleerivad seedimist. Ženšenni toimel kohaneb organism paremini koormusega, kergem on vältida väsimust ja paraneb kontsentreerumisvõime.
Brasiilias kasvava taime guaraana lehtedest valmistatud preparaat on müügil ka Eesti apteekides. Guaraana sisaldab 4–5 protsenti looduslikku kofeiini, mida on kolm korda rohkem kui kohvis. Niisiis on guaraana suurim kofeiiniallikas. Guaraana on efektiivne väsimuse korral ja ergutava toime tõttu tuleks seda võtta päeva esimesel poolel.
Taimsete preparaatide seas, mis aitavad kevadväsimuse vastu, nimetab Jalak ka kisandrat. See on Hiinast pärit sidrunväändiku ekstraktist valmistatud toonikum, mis tugevdab organismi üldist vastupanuvõimet, parandab kehalist ja vaimset töövõimet ning kiirendab taastumist.
Olgu tegemist kevadväsimusega või mis tahes muu väsimusega, ikka aitavad sellest kiiremini jagu saada aktiivne eluviis ning igapäevane mõõdukas kehaline koormus koos täisväärtusliku ja vitamiinirikka toiduga.
Ja ei tasu unustada ka piisavat und! Kui aga väsimus siiski ebatavaliselt suur tundub, tasub nõu pidada arstiga. Ülemäärane väsimus kuulub ka mitmete haiguste sümptomite hulka.
Elukiri
