Kõige enam mõjutab nõukogudeaegse korteri ostjat maja fassaad
Uus Maa kinnisvarabüroo Haabersti ja Mustamäe piirkonna maakler Egon Juhanson kummutab müüdi vanade paneelmajade korterituru hääbumisest. Tallinnas pole linnaosa, kus vanade korterite nn järelmüüki üldse ei toimuks. Täheldada saab vaid põhjendatud tõuse ja mõõnu. Ka on Mustamäe elukeskkond endiselt atraktiivne, olles oma populaarsust viimastel aastatel tublisti kasvatanud. Aastatega tekkis linnajaos mitmeid uusarendusi, nii et ostjatel on ka valikut. Maakler tunnistab, et Mustamäel vana korteri ostjaid on laias spektris: noori, vanu, üksikuid, peresid. Ostetakse ka väljaüürimiseks ehk investeeringuks, võttes selle tarbeks pangast laenu.
Siit saab lugeda nõuandeid koduostjale:
„Hind paneb kõik paika. Kui inimese brutopalk on 800 eurot kuus, siis talle lihtsalt ei anta laenu kallima korteri soetamiseks. Kui elujärg paraneb, kolitakse mujale – tänapäeval on inimesed liikuvamad. Sageli ehitatakse elu edenedes maja ja jäetakse korter väljaüürimiseks alles. Aga investeeritakse ka kohe spetsiaalselt vanasse korterisse eesmärgiga sellest üüritulu saada.”
Juhanson tõdeb, et just vana korteri üürimine annab parima üüritootluse, Mustamäe oma tehnikaülikooliga on magus kant. Kesklinnas väljaüürimiseks ostetud korteri puhul on pangast võetud laenu ja üürist saadava raha vahe ehk kasum väiksem. Kuid teisalt võib kindel olla, et kesklinna korteri väärtus aastatega ei lange – pigem seisab või kasvab.
Maja fassaad mõjutab ostjat kõige enam
„Maaklerina võin öelda, et on inimesi, kes isegi ei tutvu pakutava korteriga, kui maja fassaad pole renoveeritud ehk siis tegelikult terve maja soojustatud. Renoveerimisega seotud laen, mida nad ostu korral maksma hakkavad, nende otsust harilikult ei mõjutagi. Renoveeritud maja kõneleb ostjale eelkõige energiasäästust, kuid ka tugevast korteriühistust ehk majanaabritest, kes on maja heast seisukorrast ja igakuiste kulude vähendamisest huvitatud.”
Ometi võib maja renoveerimine või selle planeerimine olla erinevas järgus. Juhansoni sõnul tuleb juhul, kui ühistu on juba teinud otsuse maja renoveerimiseks, sellest potentsiaalset ostjat kindlasti teavitada. Ühel poolt annab see talle kindlust, et ostetava kinnisvara hind tulevikus tõuseb ja elukvaliteet paraneb, kuid teisalt tekitavad remonditööd pikaks ajaks ebamugavust, mis hetkel kahandab kinnisvara väärtust.
„Kordan siiski, et kõige vähem atraktiivne on ostjate seas korter majas, kus valdav osa elanikkonnast on renoveerimise vastu. Kui küsimus on loius juhatuses, siis selle saab muidugi välja vahetada.”
Vana renoveeritud korter versus uus
Kinnisvaramaailma vana reegli kohaselt määrab kinnisvara hinna asukoht, asukoht ja veel kord asukoht. Selle järgi peaks heas piirkonnas renoveeritud paneelmaja olema tõusnud kehvemasse kohta ehitatud uue maja hinnatasemele. Kas on? Egon Juhanson tunnistab, et asukoht on endiselt oluline nii uusarenduse kui ka renoveeritud ja renoveerimata maja korteri puhul. Nõnda on ka Mustamäe sees oma hinnatumad ja vähem hinnatumad piirkonnad. Lisaks tuleb muidugi mängu korteri enda seisukord. Veel sõltub palju ostja maitsest ja soovidest.
Siinkohal toob ta mõne näite. Kolmetoalise uue ja vana, renoveerimata maja u 60ruutmeetrise korteri hinna vahe võib olla 30 000 eurot. Kui aga korter ise on väga hästi remonditud, võib vahe olla vaid 10 000. Siin tuleb mängu ka asukoht. Renoveerimata ja renoveeritud majas asuva kolmetoalise korteri hinna vahe võib olla 5000–10 000 eurot.
Lõpetuseks toonitab Juhanson, et nii väljaüürimiseks kui ka ajutiseks elamiseks korteri ostjate kõrval on päris kindlasti neid inimesi, kes ostavad äärelinna paneelmajja korteri terveks ülejäänud eluks. „Mustamäel on näiteks väga populaarsed ka suured, neljatoalised korterid, kuhu kolitakse väikese või suure perega. Ning seda just rahuliku elukeskkonna ja väljakujunenud infrastruktuuri pärast.”
NB! Lugu on ilmunud ka Maalehe eriväljaandes Ehitus ja Remont
