Samas kulutatakse vee pudelisse panemiseks, eri maitsetega rikastamiseks, transportimiseks ja ladustamiseks hulganisti loodusressursse, sealhulgas puhast ja eluks vajalikku vett ennast.

Pudelivesi pole keskkonnasäästlik

Aastas toodetakse umbes 200 miljardit veepudelit. Kui need kõik ritta asetada, ulatuks pudelirodu 56 korda Kuule ja tagasi. Sellise hulga pudelivee tootmiseks ja transportimiseks kulutatakse tohutult ressursse. Keskkonnasäästlikkuse seisukohalt võib tuua välja kolm peamist aspekti:

Naftakulu ja kasvuhoonegaasid – 200 miljardi liitri pudelivee pakendamiseks kulub umbkaudu 3,3 miljonit tonni plasti. Selle plastmassikoguse tootmiseks kulub omakorda 100 miljonit gallonit naftat. Sellise hulga nafta abil saaks terve aasta sõita 220 000 autot või kütta 560 000 majapidamist.

Toodetava pudelivee kogus aasta-aastalt kasvab. Lisaks otsesele materjalikulule kulub fossiilseid kütuseid ka pudelivee tootmiseks ja transportimiseks. Lisaks kütusekulule tuleb arvestada ka kasvuhoonegaasidega, mis vabanevad suurte pudelivee koguste transpordil.

Taaskasutus – plasti lagunemiseks kulub mitusada aastat, mistõttu on enamik maailmas toodetud plasttooteid seni kusagil alles.Tänaseks on plastjäätmeid nii palju, et maailma ookeanides
keerlevad tohutusuured plastprügi väljad. See tähendab paraku surma paljudele merelindudele ja –loomadele ning kaladele, kes peavad plasti ekslikult toiduks.

Looduslike ressursside vähenemine – pudelivee tootmine mõjutab põhjaveetagavarasid mitmel pool maailmas.

Miks eelistada kraanivett pudeliveele?

Loomulikult on esimene põhjus keskkonnasäästlikkus. Sellest vähemtähtis pole säästlikkus rahalises mõttes. Arvutage välja, kui palju te kulutate kuus/aastas pudelivee peale. Selleks pole mingit vajadust.

Ei ole kaugeltki sada protsenti garanteeritud, et müügil olevad pudeliveed vastavad kõigile joogivee nõuetele. Samas näiteks Tallinnas teostatakse aasta jooksul tarbijate kraanidest ligi 3000
analüüsi, lisaks tehakse süvaanalüüse igakuiselt ning kord aastas süvakontroll, milles analüüsitakse 60 eri parameetrit.

Lisaks võib plastpudeli materjalist vette lahustuda tervisele kahjulikke lisandeid (ftalaadid, bisfenool A, antimon).

Pudelisse pandud vesi on üldjuhul põhjavesi, mistõttu sisaldab see pinnaveest märksa rohkem pinnases olevaid mikroobe. Uuringud on tõestanud, et mikroobide paljunemist soodustavad nii toasoojus kui ka allikavee pikk säilimisaeg plastpudelis. Kui vees on hulgaliselt mikroobe, ei saa seda vett pidada kvaliteetseks (samas ei ole need otseselt inimese tervisele ohtlikud).

Ligi 25% juhtudest on pudelites kraanivesi, sellisel juhul maksate te mõttetult villimise eest.

Kas olete järjekordset plastmassist veepudelit lahti korkides mõelnud sellele, et ühe liitri pudelivee tegemiseks kulub kaks liitrit vett ja plasti lagunemine looduses võtab aega 400–1000 aastat?