Tolmulestaallergiat soodustavad teatud keskkonnamõjud: soe ja niiske sisekliima, ülepõrandavaibad, sundventilatsioon, plastaknad jms. Neist lähtuvalt esineb teatud ametites töötades tolmulestaallergiat rohkem: lao- ja ehitustöölised, koristajad, õmblejad.

Uuringud näitavad, et tolmuallergiaoht on seda tõenäolisem, mida suurem on lestade kontsentratsioon kodutolmus. Paljuski on määrav see, milline on kokkupuude lestadega varajases lapseeas. Näiteks ei osteta imikule alati uut madratsit, vaid kasutatakse eelmise lapse oma. Tegelikult oleks mõistlik osta uus.

Tolmulestaallergia vaevab rohkem kui pooli ülitundlikest inimestest. Peamine tunnus on allergiline nohu, kusjuures eritis on vesine, samuti kaasnevad aevastamine, nina sügelemine ja -kinnisus. Samuti on võimalik astma (kuiv hootine köha, vilinad rinnus, hingamisraskus) ning konjunktiviit ehk silma sidekesta põletik (silmade punetamine, vesitsemine, sügelemine). Ka võib tekkida atoopiline nahapõletik: kare punetav lööve, sügelemine.

Tolmulestaallergia nähte võib olla aastaringselt (vähem suvel, rohkem sügisel), peamiselt hommikul ärgates, ka öösiti, raskemal juhul ööpäevaringselt; sümptomid on ägedamad ruumis olles, vähenevad või kaovad üldse õues viibides.

Tolmuallergia nähud väljenduvad rohkem vanemas eas, samuti niiskes, tolmuses või pideva kütteta ruumis. Allergia ägeneb ka koristades ja voodit tehes, lastel aga mürades, voodil hüpates ja vaibal mängides.

Mida saame ise ette võtta olukorra leevendamiseks, saab lugeda siit: