Testamendi liigid

Seadusega on testaatorile antud õigus ise valida, millises vormis ta testamenti teha soovib. Nii võib seadusest tulenevalt teha kas:

• notariaalse testamendi
• koduse testamendi

Seejuures omavad mõlemad testamendi liigid võrdset juriidilist jõudu.
Viimse tahte avalduse tähenduse, õiguslike tagajärgede ja selle tegemise erinevate võimaluste selgitamine on notari ametikohustus.

Notariaalne testament

Kõige mõistlikum on teha notariaalne testament. See aitab vältida suuremat osa tulevikus tekkida võivaid vaidlusi. Notariaalne testament võib olla:

• notariaalselt tõestatud
• notarile hoiule antud testament

Notariaalne on testament, mille notar on koostanud testaatori tahteavalduse kohaselt ja millele testaator on alla kirjutanud notari juuresolekul.

Notar märgib notariaalakti oma tähelepanekud pärandaja teo- ja otsusevõime kohta.
Osaleja nõudel kaasab notar viimse tahte avalduse tõestamise juurde kuni kaks tunnistajat. Kaasamise märgib notar notariaalakti. Notariaalaktile kirjutavad alla ka tunnistajad.

Notarile hoiule antud testament on testaatori enda koostatud ja testaatori poolt isiklikult kinnises ümbrikus notarile hoiule antud. Notar kinnitab, et see on testaatori testament, ja koostab testamendi hoiule andmise kohta notariaalakti, millele kirjutavad alla nii testaator kui notar.

Mõlemal juhul tuleb eelnevalt vabalt valitud notari juurde aeg kinni panna. Notariaalakt koostatakse testaatori poolt notarile avaldatud tahtele vastavalt.

Seejuures võib testaator notarile hoiule antud testamendi igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise kohta koostab notar samuti notariaalakti, millele kirjutavad taaskord alla nii testaator kui notar.

• Notariaalse testamendi tõestamise eest tuleb maksta notari tasu – 32,55 €
• Kinnises ümbrikus testamendi hoiule võtmise tõestamise eest – 32,55 €
• Notari hoiule antud testamendi tagasivõtmise avalduse tõestamise eest – 16,29 €
Notari tasule lisandub käibemaks

Kodune testament

Kuigi notariaalne testament annab suurema kindluse võimalike õigusvaidluste korral, võib iga inimene teha kehtiva testamendi ise. Sellist testamenti nimetatakse koduseks testamendiks.

Erandiks on alaealine testamendi tegija. Alaealine on tsiviilseadustiku üldosa seaduse kohaselt piiratud teovõimega isik, kes vajab tehingu tegemiseks seadusliku esindaja nõusolekut. Samal ajal on testament oma spetsiifika tõttu eriline tehing. Selle vältimatuks tunnuseks on, et testaator teeb testamendi isiklikult. Seetõttu ei ole mõeldav eestkostja sekkumine testamendi tegemisse.

Seadusega on antud vähemalt 15 aasta vanuseel alaealisele võimalus teha testament enne täisealiseks saamist. Testament peab sellisel juhul olema notariaalselt tõestatud vormis, mis tagab tõestamisseadusest tulenevate oluliste nõustamiskohustuste kaudu alaealise huvide adekvaatse kaitse.

Kodune testament võib olla:

• tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud;
• omakäeliselt kirjutatud testament.

Kodusele testamendile on seadusega kehtestatud kindlad reeglid.

Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament

Tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testamendi puhul on oluline, et see peab olema allkirjastatud tunnistajate juuresolekul. Tunnistajateks peab olema vähemalt kaks teovõimelist isikut, kes peavad testamendi allakirjutamise juures viibima üheaegselt.

Tunnistajatele on seadusega kehtestatud kindlad reeglid. Nii ei või tunnistaja olla isik, kelle:
• kasuks on testament tehtud;
• üleneja või alaneja sugulase kasuks on testament tehtud;
• venna või õe või nende alaneja sugulase kasuks on testament tehtud;
• abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja sugulase kasuks on testament tehtud.

Kui tunnistaja ei vasta eeltoodud tingimustele, on testamendi need korraldused kehtetud, mis on tehtud keeldu rikkudes. Ehk siis kehtiva testamendi eelduseks on tunnistajate erapooletus.

Enne kui testaator testamendi allkirjastab, peab ta tunnistajatele teatama, miks nad on kutsutud testaatori juurde. Seega testaator peab selgitama tunnistajatele, et nad on kutsutud tunnistajateks testamendi allkirjastamise juurde ning et tegemist on testaatori viimse tahtega. Seejuures ei ole nõutav, et tunnistajad teaksid testamendi sisu.

Kohe pärast seda, kui testaator on testamendile alla kirjutanud, peavad sellele alla kirjutama ka tunnistajad. Tunnistajad kinnitavad oma allkirjaga, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja et nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Kodust testamenti ei saa allkirjastada digitaalselt.

-----------------------------

Näiteks otsustab Juhan teha koduse testamendi. Ta trükib testamendi arvutis valmis ja prindib selle välja. Et testament omandaks seadusliku jõu, kutsub Juhan testamendi allkirjastamise juurde naabritest abielupaari.

Ei naabrid ise ega ka nende lähedased ole testamendiga seotud. Seega on nad tunnistajatena kvalifitseeritavad.
Juhan kirjutab naabrite juuresolekul testamendile alla ning seejärel naabrid kinnitavad enda allkirjadega testamendil, et see on Juhani testament ja et Juhan oli nende seisukohalt testamendi tegemisel täie mõistuse juures ja otsusevõimeline.

----------------------------

Omakäeliselt kirjutatud testament

Kõige lihtsam viis testamendi tegemiseks on omakäeline testament. Sellisel juhul ei ole vaja ei notari tõestust ega tunnistajaid.

Oluline on, et:

• testaator kirjutaks testamendi algusest lõpuni oma käega;
• testamendil oleks kirjas selle tegemise kuupäev ja aasta;
• testament oleks testaatori poolt isiklikult allkirjastatud.

Omakäeliselt kirjutatud testament tähendab, et see on algusest lõpuni kirjutatud käsitsi ja allkirjastatud.
Ometi võivad ka omakäeliselt kirjutatud testamendile alla kirjutada tunnistajad, kui testaator seda kindluse mõttes soovib. Sellisel juhul eespool nimetatud tunnistajate erapooletuse piiranguid tunnistajatele ei kohaldata.
Kui testaator ei ole võimeline füüsilise puude või muu asjaolu tõttu testamenti oma käega kirjutama, tuleb tal testament teha notariaalses vormis.

Koduse testamendi kehtivuse aeg

Notariaalsel testamendil ei ole kehtivusaega. Notariaalne testament kehtib kuni pärandi avanemiseni või uue testamendi tegemiseni või pärimislepingu sõlmimiseni. Seejuures ei oma tähtsust, kas uus testament on tehtud samuti notariaalses vormis või koduselt.
Kodusele testamendile on seadusega kehtestatud kehtivuse aeg.

NB! Kodune testament kaotab kehtivuse, kui selle tegemise päevast on möödunud kuus kuud ja testaator sel ajal elab.

Koduse testamendi tegemise korral tuleb kindlasti märkida testamendi tegemise aeg. Seadus ei näe ette võimalust koduse testamendi koostamise aja muutmiseks. Seetõttu võib testamendi koostamise aja muutmine anda hiljem aluse testamendi vaidlustamiseks ja tühiseks tunnistamiseks. Siit tulenevalt peab iga kuue kuu möödumisel kirjutama uue sama või muudetud sisuga testamendi.
Siiski on praktikas notarid tunnistanud testamendi kehtivaks ka siis, kui sellel on koostamise aja möödudes ühemõtteliselt kirjas, et testaator on testamendi pikendanud järgmiseks tähtajaks.

Kui isiku surma korral ilmneb, et testament on kaotanud kehtivuse, toimub pärimine seadusjärgsete pärijate vahel ja testaatori enda viimne tahe ei rakendu.

Kui testaator on teinud notariaalse testamendi ning hiljem selle tühistanud koduse testamendiga, siis koduse testamendi tähtaja möödumisega jääb kehtima varem tehtud notariaalne testament.

NB! Kui koduses testamendis ei ole märgitud selle tegemise kuupäeva ega aastat ning ka muul viisil ei ole võimalik tuvastada testamendi tegemise aega, on testament tühine.

Sõltumata testamendi vormist jääb kehtima viimane testament. Kui viimase testamendiga on varasemat testamenti muudetud vaid osaliselt, arvestatakse mõlemat testamenti.

-----------------------------------

Näiteks on Juhan teinud notariaalse testamendi, millega ta on kogu oma vara, milleks on suvila, korter ja auto, pärandanud poeg Arturile.
Hiljem kahetseb ta tehtut ja otsustab omakäelise testamendiga muuta enda korraldust ning määrab koduse testamendiga suvila tütar Maiele.
Sellisel juhul jääb varasem notariaalne testament kehtima korteri ja auto suhtes, mille pärib poeg Artur. Tütar Maie saab aga hilisema testamendiga suvila.

-----------------------------------

Koduse testamendi hoidmine

Kuigi koduse testamendi tegemine tundub lihtne, on selle lahenduse nõrk külg testamendi hoidmine. Testaator võib kodust testamenti hoida ise või anda selle hoidmiseks teisele isikule.
Kui testaator hoiab testamenti ise ja teistele kättesaadavas kohas, võib isik, kes selle pärast testaatori surma leiab, testamendi hävitada, kui teda või tema lähedast ei ole testamendis ära märgitud. Sellise olukorra vältimiseks on mõistlikum anda testament hoiule mõnele usaldusväärsele isikule.

Nii testaator ise kui ka isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud, võib kindluse mõttes teatada koduse testamendi tegemisest ning selle muutmisest ja tühistamisest pärimisregistrile:
• vastava veebiteenuse kaudu riigiportaali www.eesti.ee kaudu;
• esitades registripidajale vastavasisulise teatise.

Testaatori surma korral peab isik, kellele testaator on testamendi hoiule andnud või kelle valduses on testament muul alusel, esitama testamendi viivitamata notarile. Notar väljastab koduse testamendi esitajale testamendi hoiule võtmise kohta dokumendi, millele kirjutavad alla testamendi esitaja ja notar.

Kui testamendi hoiule võtnud isik siiski süüliselt kõrvaldab testamendi või varjab seda, on pärandist huvitatud isikul õigus nõuda süüdlaselt pärandi selle osa hüvitamist, mis tal jäi teistelt pärijatelt saamata.

------------------------------------------

Näiteks tegi Vaike enne surma koduse testamendi, millega pärandas enda korteri poeg Arturile. Testamendi andis Vaike hoiule naabrile.
Enne Vaike surma läks naaber Arturiga riidu ja otsustas testamendi hävitada. Nii pärisidki Vaike korteri abikaasa Juhan, poeg Artur ja tütar Maie seadusejärgse pärimisõiguse alusel võrdsetes osades, st igaüks päris 1/3 korterist.
Hiljem leidsid pärijad ema Vaike päeviku, milles oli kirjas, et ta tegi testamendi ning andis selle hoiule naabrile. Naaber tunnistas, et hävitas testamendi pärast riidu Arturiga.
Nüüd tekkis Arturil õigus nõuda naabrilt pärandi selle osa hüvitamist, mis tal jäi saamata, kuna pärimine ei toimunud testamendi kohaselt. Arturil on õigus nõuda naabrilt 2/3 päritud korteri väärtuse hüvitamist.

-------------------------------------------

Paraku, kui testaator teeb testamendi omakäeliselt ilma tunnistajateta, on pärast testaatori surma väga raske tõendada sellise testamendi olemasolu. Seetõttu on igati mõistlik kodune testament anda notarile hoiule. Notar koostab tõestamisseaduse alusel hoiule võtmise kohta notariaalakti ja sellisel juhul kehtib testament notariaalselt tõestatud testamendina ilma kehtivusajata.

Testamendi sisu

Testament peab olema koostatud selliselt, et testamendist saaks üheselt välja lugeda, milline on olnud testaatori viimne tahe. Seadusega on küll sätestatud, et testamendi tõlgendamisel lähtutakse testaatori tegelikust tahtest, ent see tahe võib olla väljendatud arusaamatult ja halvemal juhul tuua kaasa testamendi tühisuse.

Testamendi kui ühepoolse tahteavalduse puhul on oluline just see, mida testaator on silmas pidanud. Lähtuda ei tule mitte niivõrd grammatilisest tekstist või sõnade üldlevinud tähendusest, vaid testaatori tegelikest soovidest ja motiividest, isegi kui need ei kajastu viimse tahte avalduse tekstis.

Testamendi tõlgendamine

Testamendis isikute ja asjade nimetamisel piisab seesugusest nimetamisest või kirjeldamisest, mis ei jäta testaatori tahtes kahtlust. Testamendi kehtivust ei mõjuta eksimus asjade või isikute nimetamises või kirjeldamises ega see, et isiku või asja testamendis nimetatud omadus või tunnus on hiljem kadunud.

---------------------------------------------

Näiteks pärandab Juhan testamendiga tütar Maiele kinnistu, mille oluliseks osaks on suvila. Enne pärandi avanemist hävib suvila tulekahjus. Nimetatud asjaolu ei muuda Juhani testamendiga tehtud korraldust kehtetuks. Maiel on ikkagi õigus nimetatud pärandile, sõltumata suvila hävimisest.

-------------------------------------------

Kui testaator on testamendis teinud korralduse teatud isikute ringi kasuks isikuid täpselt määramata, eeldatakse, et korraldus on tehtud kõigi nende kasuks, kes pärandi avanemise ajal kuulusid testamendis näidatud isikute ringi.
Kui aga testaator on testamendis kirjeldanud isikut, kelle kasuks ta korralduse tegi, mitme isiku kohta käival viisil ega ole selge, keda ta konkreetselt silmas pidas, eeldatakse, et korraldus on tehtud kõigi nende isikute kasuks võrdsetes osades.

-------------------------------------------

Näiteks on Juhan kirglik jahimees ja kuulub kohalikku jahimeeste seltsi.
Seltsi liikmed on sageli kogunenud Juhani suvilasse koosolekute ja ürituste pidamiseks. Juhan ei taha traditsioone muuta ja teeb testamendiga korralduse, et suvila pärivad seltsi liikmed.
Ta ei ole testamendis seltsi liikmeid nimeliselt ära märkinud. Seega on tema surma korral suvila pärijateks pärandi avanemise päeva seisuga nimetatud seltsi liikmed võrdsetes osades.

-------------------------------------------

Kui testament on tehtud testaatori lapse kasuks, kes enne pärandi avanemist sureb, eeldatakse, et testamendiga tehtud korraldused laienevad surnud lapse alanejatele sugulastele ehk siis testaatori lapselastele. Lapselapsed pärivad surnud vanema osa võrdsetes osades, kui testamendist ei tulene teisiti.

------------------------------------------

Näiteks teeb Juhan testamendi enda poja Arturi kasuks, kuid Artur sureb enne testamendi avanemist. Arturist jäävad maha kaks poega Erik ja Mart.
Kui Juhan pärast poja Arturi surma uut testamenti ei tee, eeldatakse, et pärast tema surma pärivad Arturi asemel Arturi pojad Erik ja Mart võrdsetes osades.

-----------------------------------------

Abikaasa kasuks tehtud testament

Testaator võib teha testamendi abikaasa kasuks. Siingi tuleb järgida, kas pärandi avanemisel on selline testament kehtiv või hoopis muutunud tühiseks.
Kui testaator on sätestanud testamendis, et ta nimetab pärijaks oma abikaasa, siis eeldatakse, et ta nimetab abikaasa pärijaks just konkreetse isikliku suhte tõttu. Kui pärast testamendi tegemist abielu lahutatakse, loetakse endise abikaasa pärijaks nimetamine kehtetuks, kuivõrd eelduslikult on lõppenud ka pärijaks nimetamise põhjustanud motiiv.
Abielu lõppemisega loetakse võrdseks olukord, kus testaator esitas abielu lahutuse või kehtetuks tunnistamise avalduse.

Nii loetakse abikaasa kasuks tehtud testament või selle osa tühiseks, kui:
• abielu on lõppenud enne pärandaja surma;
• pärandaja oli enne oma surma esitanud kohtule abielu lahutamise nõude või andnud abielu lahutamiseks oma kirjaliku nõusoleku;
• pärandaja oli oma surma ajal õigustatud nõudma abielu kehtetuks tunnistamist ja oli esitanud kohtule sellekohase nõude.

Soovi korral saab testaator testamendi või selle osa tühiseks lugemist vältida, muutes testamendis vastavat formuleeringut. Testament jääb kehtima, kui saab eeldada, et testaator oleks selle testamendi teinud, vaatamata eespool nimetatud juhtudele.
Seega peab testaator testamendiga avaldama kindlat soovi, et testamendiga tehtud korraldus jääb kehtima sõltumata abielu lahutamisest või kehtetuks tunnistamisest. Vastasel korral ei ole eksabikaasal pärimisõigust.

---------------------------------------------------

Näiteks teeb Vaike testamendi abikaasa Juhani kasuks. Abikaasade suhted on jahenenud ning oodata on lahutust. Siiski ei soovi Vaike enda viimset tahet muuta.
Seega kirjutab ta testamenti, et korraldus jääb kehtima ka lahutuse korral. Vastasel korral kaotaks Juhan pärimisõiguse abielu lahutamisega.

--------------------------------------------------

Pärandi kasutamine heategevuseks

Testaator võib testamendiga teha korralduse kasutada pärandit või selle osa heategevuseks. Testaator võib testamendis täpsustada, millist heategevust ta silmas peab. Kui testaator pärandi kasutamist ei täpsusta, eeldatakse, et korraldus on tehtud testaatori viimase elukoha kohaliku omavalitsusüksuse kasuks kohustusega kasutada pärandit või selle osa heategevuseks.

--------------------------------------------------

Näiteks ei ole Joosepil lähedasi sugulasi ega isikuid, kellele ta enda vara pärandada sooviks. Samal ajal on Joosep suur loomaarmastaja ja tunneb kaasa kodututele loomadele.
Nii teebki Joosep testamendi, pärandades kogu oma vara kodutute loomade varjupaigale. Kui ta vara kasutamise kohta konkreetseid korraldusi ei tee, saab varjupaik Joosepi vara enda kasutusse ja võib näiteks pärandvara ära müüa ning saadud raha kulutada loomade abistamiseks.

------------------------------------------------

Tingimuslik testament

Testaator võib teha ka tingimusliku testamendi. Tavaliselt toimub pärimine pärandi avanemisel ehk isiku surmapäeval. Kuid testaator võib nimetada pärija või määrata annaku ka edasilükkava tingimusega või tähtaja määramisega. Testaator võib testamendis teha ka muid edasilükkava või äramuutva tingimusega või määratud tähtajaga korraldusi.
Näiteks võib testaator määrata, et teatud pärandiosa või annak läheb pärijale üle vaid mingil tema määratud tingimusel.

Seejuures kui pärija on nimetatud tingimusega ning pärijale on testamendis määratud ka annak, kehtib tingimus ka annaku kohta. Ent vastupidiselt: kui annak on pärijale määratud tingimusega, ei mõjuta see annakusaaja pärijaks olekut, kui testamendist ei tulene teisiti.

Nii võib testaator määrata, et pärand läheb pärijale üle mingi konkreetse tähtpäeva saabumisel.
Testamendi võib teha ka edasilükkava tingimusega. Sellisel juhul kehtib testamendiga tehtud korraldus vaid siis, kui isik, kelle kasuks korraldus on tehtud, on tingimuse saabumisel elus.

Näiteks määrab testaator, et pärand läheb pärijale üle mingi konkreetse ajavahemiku möödudes.
Testamendis võib olla väljendatud ka testaatori tahe teha edaspidi täiendavaid korraldusi, ent kui ta ei ole neid teinud, on testament kehtiv, kui testaator ei ole testamendi kehtivust teinud sõltuvaks nendest korraldustest.