• Tähelepanu tasub kindlasti pöörata ka reisi lõpphinnale, sealhulgas nendele kuludele, mis ei ole arvestatud reisipakkumise sisse. Näiteks pakettreisi puhul transfeer lennujaamast hotelli, toitlustus või muu taoline.
  • Samuti tasub vaadata, millise tasemega on pakutav majutusasutus ning millised lisateenused on hõlmatud. Näiteks kui hotellis on jõusaal, saun või veekeskus, siis kas selle kasutamine on tasuta või tuleb selle kasutamise eest juurde maksta.
  • Oluline on pöörata tähelepanu ka pakutava teenuse taganemistingimustele ja pretensioonide lahendamise korrale, mis peavad olema kirjas teenuse osutamise tingimustes.
  • Hea on teha teenusepakkujale ka taustakontroll ja veenduda tagatise olemasolus – otsida internetilehtedelt ja foorumitest varasemate klientide kogemusi ja hinnanguid. Eesti reisikorraldajate või -büroode puhul tasub enne pakettreisi ostmist vaadata ka ameti kodulehel olevat reisiettevõtjate musta nimekirja. Reisikorraldajate või -büroode tagatise andmeid saab kontrollida majandustegevuse registrist.
  • Lennupileteid ostes on soovitav enne ostu sooritamist küsida üle lennutingimused – kas tegemist on otselennuga või mitte, kas piletihind sisaldab kõiki makse ja lisatasusid, kas pagasitasu on arvestatud piletihinna sisse ning milline on pardale võetava ja ära antava pagasi maksimumkaal.

Lennupiletid vahendusportaalist – mida silmas pidada?

Kristina Vaksmaa, EL tarbija nõustamiskeskus juhataja, tarbijakaitseamet

Lennupiletite broneeringuid võib teha otse lennuvedajalt või kasutada edasimüüjate ehk reisiettevõtjate või piletivahendusportaalide teenuseid. Piletivahendusportaalide eeliseks on sageli see, et piletihuvilisele kuvatakse erinevate vedajate pakkumisi, mille hulgas võib olla ka väga soodsaid leide või sobivaid marsruute. Samas on piletivahendusportaalide puhul nüansse, mis peaks muutma ettevaatlikuks.

Selleks, et lennupiletite ostmine ei põhjustaks hilisemaid ebameeldivaid üllatusi, tasub jälgida teatud näpunäiteid. Näiteks enamus piletivahendusportaale pakub teenuseid erinevates keeltes, sealhulgas ka eesti keeles, mistõttu ei ole tarbijatele esmapilgul alati selge, millise riigi ettevõtjale piletivahendusportaal kuulub ning et tegemist on piiriülese ostuga.

Kas tehingu teostamiseks on piisavalt teavet?

Eelkõige tasuks piletivahendusportaalide kasutamise puhul eelnevalt välja selgitada, kes vastutab tarbija ees probleemide korral – vahendaja või lennuvedaja? Paljud müügiportaalid suunavad tarbija sobiva lennu väljavalimise järgselt otse lennuvedaja kodulehele, tarbija teeb broneeringu ning seejärel makse otse lennufirmale. Kui aga lennupiletite eest tasumine toimub piletivahenduskeskkonnas, tasuks enne broneeringu kinnitamist selguse huvides täpsustada, kes vastutab tarbija ees ilmnevate probleemide korral.

Näiteks on portaale, kus tarbijale edastatav teave kaupleja vastutuse kohta on ebapiisav seetõttu, et teenusetingimused tehakse ostjale kättesaadavaks alles ostuprotsessi viimases etapis, kus lend on juba valitud ja reisija isikuandmed edastatud. Tingimusi läbi lugemata ei soovita tehingut sõlmida, sest tingimused võivad sisaldada tarbijapoolset vastutust olukordades, mida tal on raske ette aimata.

Rahvusvaheliste piletivahendusportaalide puhul on suhtlemine komplitseeritud sageli ka seetõttu, et tarbija ei märka enne ostu sooritamist, et tegemist on välismaise kauplejaga või ei avalda portaalid enda kohta kuigi palju teavet. Näiteks avaldavad osad portaalid oma telefoninumbri, kuid ei võimalda suhelda e-posti vahendusel, mistõttu ei jää tarbijale ka jälge ettevõtjalt saadud selgitustest ja lubadustest.

Kuidas toimub probleemide lahendamine?

Piletivahendusportaalid on sageli kujundanud väga kindlad reeglid kaebuste lahendamiseks. On juhuseid, kus lisatasu maksmata ei ole tekkinud probleemi võimalik lahendada. Näiteks pakub üks levinud piletivahendusportaal „ostujärgset abi“ maksumusega mõnikümmend eurot, mille eest võimaldatakse lepingujärgset teenindust.

Olenevalt olukorrast võib tarbijal suhtlemisvajadus tekkida näiteks seoses väljavalitud lennu tühistamisega või tehtud piletibroneeringu eest võeti tarbija arvelt küll raha, kui hiljem laekus teade, et broneering ei õnnestunud jms. Oluline on täpsustada, millist teenust lisatasu eest pakutakse, nii on näiteks tarbijale jäänud ekslik mulje, et nõutud summa tasumisel pakutakse tekkinud probleemile lahendust. Tegelikkuses võib makstud summa eest osutatav teenus sisaldada vaid nii öelda spetsialisti abi ehk tarbija eest lennufirmaga suhtlemist, mida saaks suurema vaevata teha reisija ka ise ja tasuta. Samuti ei tasu unustada, et probleemide korral kaebuse esitamine on tarbija seaduslik õigus, mitte lisatasu eest ostetav eriteenus.

Kui portaalid pakuvad erinevaid garantiisid, näiteks piletihinna tagastamise garantiid vms, tasuks enne valiku tegemist uurida, mis tingimustel selline lisakaitse kehtib. Näiteks kui vahendusportaal pakub teatud lisatasu eest piletihinna tagastamise garantiid olukorras, kus tarbija soovib ostetud piletist loobuda või selle kuupäevi muuta, tasuks üle täpsustada, kas antud toiminguid lennuvedaja pilettingimused ikka võimaldavad. Enamasti odavlennufirmad selliseid muudatusi ei võimalda. Ka vahendusportaalile makstud lisatasu eest mitte.

Tasub uurida teiste tarbijate kogemusi

Kui turule tuleb mõni uus portaal, kelle esialgsed avamispakkumised tunduvad väga soodsad või muul moel ahvatlevad, tasuks enne tehingu sõlmimist uurida veidi ettevõtja tausta. Selleks sobib kasutada kasvõi interneti otsingumootoreid.

Tasub meeles pidada, et mõnes teises liikmesriigis registreeritud ettevõtjale kuuluvate piletivahendusportaalidega tekkinud vaidluste korral saab tarbija samuti tarbijakaitseametist nõu ja abi küsida. Ameti koosseisu on loodud EL tarbija nõustamiskeskus, mis igapäevaselt lahendab tarbijate piiriüleste tehingutega seotud kaebusi.

Allikas: Tarbijakaitseamet