Liiga palju infot tekitab stressi

Tänapäeva inimese elu on stressirikas. Töömured, rahapuudus, pere- ja lastekasvatusprobleemid, tervisehädad - kõik need mured on meie igapäevaelu osa, mida õnnestub vältida vähestel. Enamik närveerib iga päev erinevat asjade pärast ja mured viivad tihti unetuseni.

21. sajandil on fikseeritud veel üks stressi liik - informatsiooniline. Selle võib nii tekitada suur ja katkematu infovoog, milles on raske orienteeruda. Samuti tekitab stressi informatsiooniline vaakum ehk info puudumine.

Stressi mõiste defineeris esimest korda Ungari päritolu Kanada patofüsioloog Hans Selye juba 1936. aastal. Üldiselt mõistetakse stressi all pingeseisundit, mis tekib inimesel rasketes tingimustes tegutsemisel, kusjuures need rasked tingimuse võivad välja kujuneda ka igapäevaelus.

Psühholoogiline stress on organismi reageering püsivale psüühilisele pingele, mis tekib näiteks konfliktist ülemusega, edututest tööotsingutest või peretülidest.

Füsioloogiline stress tekib aga kehalise ülekoormuse tõttu, töötamisest rasketes tingimustes või tervistkahjustavas keskkonnas.

AiF