Mida peab tegema ostja ja mida müüja, kui auto läheb rikki? Millal võib auto asendamist nõuda?
Võlaõigusseadus ütleb, et kui ostetud asjal ilmneb garantiiajal puudus, tuleb anda müüjale mõistlik võimalus asja parandamiseks ehk puuduse kõrvaldamiseks. Juhul kui puuduse kõrvaldamine ei õnnestu mõistliku aja jooksul, võib ostja nõuda asja asendamist.
Teatud erandlikel juhtudel võib nõuda ka kohe asja asendamist, kuid reeglina üksnes juhul, kui parandamine pole võimalik, näiteks kui sõiduk hävineb elektroonikarikkest tekkinud tulekahju tagajärjel täielikult.
Puuduse ilmnemise järel tuleks esimesel võimalusel pöörduda auto ametliku edasimüüja poole, kelle käest sõiduk osteti, ja puudus fikseerida.
Kuidas toimida välisriigis
Kui autol tekib rike mõnes välisriigis, siis tuleks kõigepealt informeerida automüüjat, kelle käest auto osteti, ja temaga kooskõlastada, millisesse esindusse auto remonti viia. Muidu võib Eesti automüüja väita hilisemas vaidluses, et sõiduautol ilmnenud puudusest pole automüüjat teavitatud. Teise riigi ametlikus esinduses auto remontimine ei asenda puudusest teavitamise kohustust. Seega ei piisa, kui viia auto remonti lähimasse sama margi ametlikku teenindusse, vaid remondipartneri valik tuleks kooskõlastada auto ametliku edasimüüjaga Eestis, kelle käest sõiduk soetati. Nii saab vältida tulevasi võimalikke vaidlusi.
Kui on ostetud kasutatud auto
Kui auto on uus, siis loetakse puuduseks reeglina mistahes vea esinemine. Kui auto on kasutatud, siis tuleb Riigikohtu praktika kohaselt lähtuda põhimõttest, kas sõiduki tavapärase kasutamise korral võib esineda samasuguseid puudusi selle sõidukiga võrreldaval kasutatud autol. Näiteks kui kaks aastat vana väikese läbisõiduga auto vajab ulatuslikku mootoriremonti, pole tõenäoliselt tegemist puudusega, mis tavapäraselt esineb sarnasel kasutatud autol.
Kui kasutatud auto müüja pakub sõidukile garantiid, võib ostja Riigikohtu praktika kohaselt lähtuda eeldusest, et tegemist on kontrollitud ja tehniliselt korras sõidukiga.
Puuduse olemasolu on keerulisem tõendada kasutatud auto ostjal. Tihti puhkeb vaidlus, kus ostja käsitleb riket puudusena, aga müüja peab seda sõiduauto loomulikuks kulumiseks. Paraku ei ole võimalik üheselt ja kindlalt määratleda, milliseid rikkeid tuleb käsitelda puudusena ja milliseid mitte, sest iga juhtumi asjaolud on erinevad. Selles osas on abiks Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) poolt koostatud sõiduauto loomuliku ja ebaloomuliku kulumise juhend, mis on internetis vabalt kättesaadav.
Milline peaks olema ostja n-ö taluvuspiir
Reeglina võib oluliseks puuduseks pidada selliseid rikkeid, mis välistavad auto normaalse kasutamise (mootoririkked, käigukastirikked, olulised elektroonikaseadmete või veermiku rikked jne). Üldjuhul peab ostja andma müüjale mõistliku võimaluse puuduse kõrvaldamiseks. Praktikas põhjustab tihti probleeme küsimus, milline peaks olema ostja n-ö taluvuspiir. Ei saa eeldada, et ostja nõuaks nädal aega kestnud remondi tõttu auto asendamist uue samaväärsega, kuid samas ei pea ostja ka kuude kaupa sõiduki remonti kannatama. Siin tulebki lähtuda mõistliku aja mõiste tõlgendamisest.
Mõistlikku remonttööde aega seadus otseselt ei määratle. See varieerub sõltuvalt rikke tõsidusest. Mida tõsisem ja keerulisem on puudus, seda pikem peaks olema ka müüjale antav mõistlik aeg selle kõrvaldamiseks. Näiteks ei saa eeldada, et automüüja suudab likvideerida tõsise mootoririkke mõne päevaga, küll aga on mõistlik eeldada, et viga likvideeritakse mõne nädalaga.
Oluline puudus ja asendamise nõue
Asja asendamise nõude esitamist võib kaaluda siis, kui sõiduautol esinevad olulised puudused pikema perioodi vältel või siis, kui automüüja ei suuda mõistliku aja jooksul neid kõrvaldada. Tarbija peab ilmnenud puudusest teavitama hiljemalt kahe kuu jooksul. Majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku jaoks pole konkreetset tähtaega seaduses sätestatud, kuid mõistlik oleks, kui see periood ei oleks pikem kui kaks kuud.
Auto remonti viimine ei ole puudusest teavitamine! Ostja peab müüja poole pöörduma vastava avaldusega, soovitavalt kirjalikus vormis.
Kui sõiduautol esineb üheaegselt mitmeid väiksemaid puudusi või üks rike kordub teatud aja tagant, siis seda võib samuti käsitada olulise puudusena.
Üheselt ei saa määratleda, pärast mitmendat riket tuleks asja asendamise nõude esitamise tähtaega arvestada. See sõltub konkreetse kaasuse asjaoludest. Kohtupraktikas on juhtunud, et sõiduauto käis viie kuu jooksul garantiiremondis tervelt neli korda. Ostja esitas asja asendamise nõude viienda rikke ilmnemise järel, aga kuna viimasest remondist oli möödunud viis kuud, siis leidis kohus, et ostja on kaotanud õiguse nõuda asja asendamist.
Kokkuvõtteks. Puuduste esinemise korral on oluline viia sõiduk esimesel võimalusel remonti automüüja juurde, kelle käest see soetati. Asendamise nõue on tavapäraselt põhjendatud üksnes siis, kui sõiduk hävineb täielikult või puudusi ei suudeta korduvate remontidega kõrvaldada või venib remondi aeg ebamõistlikult pikaks. Nõude esitamisel tuleb aga silmas pidada seaduses sätestatud tähtaegu, et ostja ei kaotaks õigust nõuda asja asendamist.
Autor Marko Pilv on advokaadibüroo Aivar Pilv advokaat.
