Mida teha, kui sinu eakal lähedasel on raskusi vanniminekuga?



Mida teha, kui sinu eakal lähedasel on raskusi vanniminekuga?
ITAK

Kui inimese liikumisvõime vananedes väheneb, võib see muu hulgas tähendada raskusi pesemas käimisega. Näiteks on paljudes vanemates kortermajades pisikesed vannitoad, kus ainus pesemisvõimalus on vann, kuhu liikumisraskusega inimene ei pruugi suuta sisse ronida. Kui läbi häda suudabki, kaasneb sellise ettevõtmisega kõrge risk kukkuda ning teatavasti võivad vanemas eas olla kukkumisel tõsised tagajärjed.

Kukkumisel saadud luumurd võib tähendada vanurile voodisse jäämist ja veelgi keerukamaid probleeme. Mida võime ette võtta, et meie eakad lähedased saaksid regulaarselt pesemas käia ja teha seda turvaliselt?

Märka vajadust

Kõik algab märkamisest. Kui sinu eakal lähedasel on tekkinud raskusi liikumisega, uuri, kuidas ta oma pesemistoimingutega hakkama saab. Kas ta saab iseseisvalt pesemas käia? Missugune on tema vannituba? Kas ta peab vanni ronima? Kas ta saab kusagilt kinni hoida? On seal libe? Kas ta jaksab püsti seista? Vajab ta pesemisel abi? Probleemkohtade teadvustamine on esimene samm lahenduse leidmiseks.

Oletame, et sinu lähedasel ongi kodus kõrge vann ja ta ei saa sinna ronimisega hästi hakkama. Kas see tähendab siis, et ainsaks lahenduseks on kulukad remonditööd? Nii mõeldes võib tekkida tunne, justkui poleks ilma suure hulga rahata võimalik midagi ette võtta, ning võib lausa kaduda soov probleemiga üldse tegeleda.

Tegelikult on sellise mure lahendamiseks olemas mitmeid erinevaid võimalusi, mida tasub kindlasti uurida. Sageli saab erinevate kohanduste ja abivahenditega vannituba muuta nii, et inimene tuleb ise enda pesemisega toime.

Pöördu spetsialisti poole

Küsi esmalt nõu eluruumide kohandamise spetsialistilt, kes oskab märgata inimese terviseseisundist tulenevaid probleemkohti ning on samal ajal kursis kohandamisvõimaluste ja vastavate abivahenditega. ITAKis on selleks olemas spetsiaalne elukeskkonna kohandamise teenus, mida pakub meie kogemusnõustaja Heldur Otsa, kes nõustab kliente erinevates asukohtades üle Eesti.

Heldur Otsa sõnul on üks sagedasemaid vigu see, kui hakatakse oma kodus suuremaid kohandusi ette võtma ja selleks toetust taotlema, ilma et eluruumide kohandamise spetsialisti oleks kaasatud.

Oma aastatepikkuses töös on ta näinud mitmeid juhtumeid, kus spetsialisti kaasamata välja mõeldud kodukohandusele taotletakse kohalikult omavalitsuselt toetust. Pärast toetuse abil elluviidud kohandust selgub aga, et sellest ei ole kasu, kuna hoopis midagi olulisemat on jäänud kahe silma vahele ning olukorda ei ole osatud terviklikult analüüsida. Niimoodi on ühe kalendriaasta toetus põhimõtteliselt raisku läinud ja lisaraha ei ole sel aastal enam võimalik taotleda. Abivajaja mure jääb seejuures lahendamata.

Kui vajalikud lahendused on võimalik oma isikliku rahaga kinni maksta, piisabki kodu kohandamise spetsialisti poole pöördumisest.

Taotle toetust kohalikult omavalitsuselt

Enamasti aga ei jaksa inimesed vajalike kohanduste kulusid ise katta. Sellisel juhul on võimalik taotleda toetust kohalikult omavalitsuselt. Toetuste tingimused võivad omavalitsuste lõikes erineda. Näitena toome siin välja Tartu linna eluruumi kohandamise toetuse. Tartu linnas on eluruumi kohandamise toetuse suuruseks maksimaalselt 85% kohanduse maksumusest, kuid mitte rohkem kui 1800 eurot kalendriaastas (2017. a andmed). Toetus määratakse taotlejale üks kord kalendriaasta jooksul ning seda on vajadusel võimalik taotleda kasvõi igal aastal.

Toetust saab taotleda nii suuremate muudatuste jaoks (nt vanni asendamine dušinurgaga, uksepakkude tasandamine) kui vajalike abivahendite hankimiseks (nt spetsiaalsed tugisüsteemid, dušitoolid jne).

Kui kodu pole võimalik sobivaks kohandada, on võimalus kohalikult omavalitsuselt taotleda selle vahetamist sobivama elamispinna vastu. Toetuse taotlemiseks tuleks pärast kodukohanduse spetsialistiga konsulteerimist pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötaja poole, kes abistab toetuse taotlemisel.

Mida on võimalik vannitoaga ette võtta?

Pisemaid muutusi vannitoa turvalisemaks muutmiseks on võimalik ette võtta mõningate lihtsate abivahenditega (loe lähemalt meie blogipostitusest “Nipid, mille abil eaka vannituba turvalisemaks muuta”). Süveneva liikumisraskuse korral aga neist kindlasti ei piisa ning vajalik on vannitoa põhjalikum kohandamine.

Kuna inimesed, nende terviseseisundid ja kodused tingimused võivad olla väga erinevad, ei saa me siinkohal pakkuda välja universaalseid lahendusi. Mis töötab hästi sinu tuttava jaoks, ei pruugi töötada sinu jaoks. Iga olukord vajab personaalset terviklikku analüüsi ja spetsiaalseid kohandusi.

Üldise tähelepanekuna saame siiski välja tuua, et kui on tegemist vanema inimesega, on soovitatav vann välja lõhkuda ja asendada see dušinurgaga.

Inimese tervislik seisund kipub vanemas eas ajaga pigem halvenema ning kohanduste ettevõtmiseks ei tohiks oodata kukkumisi ja luumurde. Seega ei ole näiteks vanniistmed ja -astmed eakatele pikemas perspektiivis head lahendused, vaid sobivad pigem ajutiselt kasutamiseks operatsioonist taastumise ajal. Ratastooli kasutajale on dušinurk hädavajalik.

Kui vanni ei ole võimalik dušinurga vastu välja vahetada ja inimene suudab toe najal veel stabiilselt liikuda, on üheks võimaluseks näiteks põrandast laeni ulatuv toru, mille küljes olevaid käepidemeid saab keerata 360 kraadi ja fikseerida kaheksasse erinevasse asendisse. Selline abivahend pakub vanniminekul tuge just seal, kus parasjagu vaja (ja tegelikult võib seda paigaldada ka muudesse tubadesse).Kui vannituba ei saa sobivaks kohandada

Vahel ei ole vannituba võimalik kohandada nii nagu vaja ning sellisel juhul tuleks kaaluda elukoha väljavahetamist.

Kogemusnõustaja Heldur Otsa toob näiteks ühe loo vanemaealiste paarist. Parkinsoni tõvega mees liigub vähe ja on peamiselt voodis ning tema naine aitab teda igal hommikul istuma, toidab teda ja hoolitseb tema hügieeni eest. Nende teises linnas elaval tütrel on oma pere ning ta ei saa neid regulaarselt aidata. Naine on väga kurnatud ja muretseb oma terviseseisundi halvenemise pärast, mis tekitaks neile veelgi probleeme juurde. Kuna nende ainsaks pesemisvõimaluseks on vann, ei saa liikumisraskuse tõttu kumbki neist seal pesemas käia. Seetõttu kasutavad nad pesemiseks niiskeid salvrätte ja muid taolisi pesuvahendeid. Sobivaks kohandatud vannituba aitaks naisel pesemas käia ning võimaldaks ka mehe hügieeni eest hoolitseda nii, et see oleks vähem kurnav temale kui hooldajale. Paraku ei ole nende väikeses vannitoas võimalik vanni välja lõhkuda ning ainsaks lahenduseks oleks uue kodu leidmine.

Enamasti ei ole vanemal inimesel uue kodu ostmine sellises olukorras mõeldav. Küll aga võib lahenduseks olla kohalikult omavalitsuselt korterivahetuse taotlemine.

Kokkuvõtteks

Vanemas eas liikumisvõime vähenedes võib vann osutuda takistuseks pesemas käimisel või muuta selle ohtlikuks. Mida varem selle probleemiga tegeleda, seda suurem on tõenäosus ennetada tõsiste tagajärgedega kukkumisi ning seda edukamalt ja pikemaajaliselt saab eakas inimene oma igapäevaeluga iseseisvalt hakkama. Paraku ei oska vanemad inimesed sageli ise sellele murele tähelepanu juhtida, kuna nad ei pruugi teada, et sellele on olemas lahendusi. Siin on oluline roll eakate lähedastel, kes võiksid liikumise ja pesemas käimisega seotud raskusi märgata ning abi otsida.

Esimese sammuna tuleks konsulteerida eluruumide kohandamise spetsialistiga, kes selgitab välja inimese vajadused ja kodu kohandamise võimalused. Seejärel on võimalik nende lahenduste elluviimiseks taotleda toetust kohalikult omavalitsuselt.

Küsi nõu eluruumide kohandamise spetsialistilt!
Heldur Otsa
konsultant-kogemusnõustaja
tel 5918 0169
konsultatsioon@itak.ee

Loe elukeskkonna kohandamise teenuse kohta lähemalt siit!