Mida võivad peita endas võõrkeelsed auto ostu-müügilepinguid?

Mida teha, kui ostate Saksamaal autot ja pakutavas lepingus on sees väljendid nagu Bastlerfahrzeug, Schrottwagen, zum Ausschlachten? Tegelikult viidatakse sellele, et auto kõlbab ainult vanarauaks või varuosadeks. Samuti võib juhtuda, et müüjad proovivad väljendiga Ohne Garantie (ilma garantiita) vältida vastutust auto vigade eest.

Kui ostad auto välismaal eraisikult või autoturult, tuleks jälgida, et autoga oleksid kaasas kõik dokumendid ning ostu-müügi leping oleks korrektne. On esinenud juhtumeid, kus tarbijat eksitatakse saksakeelses lepingus väljenditega, millest tarbija täpselt aru ei saa.
Tavaliselt on automüügi vahendajal alati valmis standardleping, mis esitatakse ostjale alla kirjutamiseks. Enne allkirjastamist tuleb leping hoolega läbi lugeda. Kõik suuliselt või e-posti teel antud lubadused ning kokkulepped tuleb kirjalikult vormistada ka lepingus.

Lepingu sõlmimisel võib juhtuda, et tarbija kirjutab alla tingimustele, mida ta ei mõista. Eriti tähelepanelik tasub olla võõrkeelsete lepingute puhul. Saksamaal on esinenud juhtumeid, kus müüjad püüavad vastutust vältida ja kirjutavad lepingus ostja nime ette Händler (kaupmees), Autohändler (autokaupmees) või Händlergeschäft (äritegevus) või Firma. Sellise ebaausa tingimuse eesmärgiks on luua olukord, kus kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud tehingu korral ei kehti tarbijakaitsereeglid ning tarbijakaitse ei saa probleemide korral sekkuda ega aidata.

Sõnadest Bastlerfahrzeug, Schrottwagen, zum Ausschlachten või Ohne Garantie oli alguses juttu.
Väljend Im Kundenauftrag osutab aga sellele, et kauplus müüb autot kellegi teise ülesandel. Siin võib peituda risk, et kauplus müüb autot eraisiku ülesandel. Sellisele tehingule, kus osapoolteks on kaks eraisikut, ei laiene tarbijakaitse reeglid.

Ettevaatlik tuleks olla ka sõprade või tuttavate kasutamisega proovisõidu tegemisel või müüjaga kokkulepete sõlmimisel ja tingimustega tutvumisel, sest hooletut tuttavat ei saa vastutusele võtta.
Alati tasub veenduda, et automüügil antakse kaasa kõik auto dokumendid. Ei tasu minna lubaduste õnge, et dokumendid saadetakse teile tagantjärele, sest auto registreerimiseks Eestis on vaja Maanteeametile esitada sõiduki dokumendid ja ostu-müügileping. Uutel Euroopa Liidu liikmesriikides väljastatud registreerimistunnistustel on kasutatud Euroopa Liidu sümboolikat. Samuti on dokumendil kirjas selle täpne nimetus kõikides Euroopa Liitu kuuluvate riikide keeltes ning see, millise osaga sellest dokumendist on tegemist.

Kontrollida tasub ka, kas sõiduki dokumendid, näiteks eelmise riigi registri poolt väljastatud registreerimistunnistus, oleksid ehtsad ja täielikud. Näiteks Saksamaa, Rootsi, Soome väljastatav registreerimistunnistus on kaheosaline. Seega, kui juhtub, et mingil põhjusel jäetakse sõiduki ostjale üks osa registreerimistunnistusest kaasa andmata, ei registreerita sõidukit Eestis.
Lisaks tuleb ostjal kindlasti veenduda, et sõiduki VIN-kood ei oleks rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav, sest nendel juhtudel välisriigist Eestisse toodud sõidukit ei registreerita.

Millele autot ostes tähelepanu pöörata?

Kui oled auto ostjana on ise välisriiki kohale sõitnud ning otsustanud sõiduki ostmise kasuks, siis:
• tee proovisõit välja valitud sõidukiga selle tehnilise seisukorra välja selgitamiseks või lase seda teha müüjal (istu ise kõrvalistmel).
• vaata sõiduk visuaalselt üle võimalikult valgustatud tingimustes, et näha võimalikke väliseid kerevigastusi, roostekahjustusi, aknaklaaside, tulede ning rehvide seisukorda.
• veendu müüja isikus (isikut tõendava dokumendi ehtsus; kui müüja ei ole sõiduki omanik, siis volikirja olemasolus).
• veendu sõiduki dokumentide (registreerimistunnistus, muu notariaalne sõiduki kasutamist õigustav volikiri või tunnistus) ehtsuses, nõua kindlasti originaaldokumentide esitamist. Ära lepi lubadusega, et originaaldokumendid saadetakse hiljem postiga.
• kontrolli, kas ostetav sõiduk on sama, mille dokumendid müüja esitas (sõiduki esmase registreerimise kuupäev, mark, mudel, värvus jne);
• kontrolli, kas sõiduki VIN-kood (17 sümbolist koosnev tehasetähis andmesildil ja keresse pressitud number) langeb kokku sõiduki registreerimistunnistusel olevaga ning kas VIN-koodi pole üritatud muuta või seda muul viisil mehaaniliselt töödelda.
Täpsemalt saab välismaalt auto ostmise kohta lugeda Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse veebist http://www.ecc.ee/kasutatud-autode-ostmine-euroopas/.

Kristina Tammaru on tarbijakaitseameti Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse juhataja