Millest oleneb purju jäämine?
Kui kõrgele vere alkoholisisaldus tõuseb, see sõltub mitmest tegurist.
Tühja kõhuga imendub alkohol kiiremini ja täielikumalt kui täis kõhuga.
Kanged joogid imenduvad kiiremini, seetõttu põhjustavad nad ka kõrgema kontsentratsiooni kui lahjad joogid.
Oluline on inimese kehakaal – väiksemal inimesel annab sama joodud kogus suurema efekti.
Alkohol mõjub naistele ja meestele erinevalt. Kuna naise organismis on tavaliselt vee osakaal väiksem, siis tõuseb naise vere alkoholisisaldus sama koguse puhul kõrgemale, isegi kui naine ja mees on sama kaaluga.
Joobeastmeid väljendatakse promillides. Promill näitab, kui palju on alkoholi 1000 milliliitris veres. Näiteks kui joove on 0,5% , siis on 1000 milliliitris inimese organismis ringlevas veres 0,5 milligrammi puhast alkoholi.
Joobeastet tuvastatakse nii väljahingatava õhu kui vereproovi abil. Väljahingatavas õhus mõõdetakse alkoholisisaldust milligrammides liitrile. Enim kasutatakse aga promilli mõistet.
Selleks, et milligrammid liitris teisendada promillideks, tuleb saadud arv korrutada 2,1-ga. Näiteks kui joove on 0,5 ml ühes liitris väljahingatavas õhus, siis on see ligikaudu 1,05‰ joove.
Eesti seaduste järgi eristatakse järgmiseid joobeastmeid:
alkoholi tarvitamise tunnused – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,10 kuni 0,24 milligrammi või 0,20 kuni 0,49 promilli veres;
kerge alkoholijoove – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,1 kuni 0,75 milligrammi või 0,20 kuni 1,50 promilli veres;
keskmine alkoholijoove – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,76 kuni 1,25 milligrammi või 1,51 kuni 2,5 promilli veres;
raske alkoholijoove – alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on rohkem kui 1,25 milligrammi või rohkem kui 2,5 promilli veres.
Allikas: www.alkoinfo.ee