Seljaalune peab tasane olema

Magades ei tohiks seljaalune olla liiga pehme ega liiga konarlik. Igal inimesel on küll erinev kehaehitus, kuid lülisammas peab külili magades olema sirge – et vereringe, lihased ning luustik saaks puhkeasendis taastuda. Võib juhtuda, et kui madrats on liiga pehme, vajub keha liialt madratsi sisse – selline asend painutab lülisamba kõveraks nagu vibu.

Ka ortopeedid soovitavad enamasti pigem kõvemat kui pehmemat madratsit, aga see ei tähenda, et suisa palja laua peal peab magama. Madratsi pehmus on tegelikult väga suhteline ja individuaalne ning sõltub paljuski sellest, kui palju magaja kaalub.

Samas teevad tohtrid madratsi kõvaduse osas ka mööndusi: igal juhul peab küljealune inimesele endale mugav olema. Tähtis on, kuidas madrats kehale tuge annab. Selleks tuleb enne madratsi ostu erinevad variandid igal juhul ise järele proovida – madrats peab võtma keha kuju, mitte keha madratsi kuju!

Kuid on ka mitmeid seljahaigusi, mis võivad vajada spetsiaalset seljaalust. Siis tuleks esmalt oma arsti või ortopeediga konsulteerida.

Aastaid kasutusel olnud madrats, veel hullem, kui teiste inimeste järgi ära vajunud, on nii-öelda kartulivagudel magamine ega mõju lülisambale hästi. Madrats peab olema ühes tükis ja tasase pinnaga. Sestap ei ole magamiseks head ka diivanid, mis koosnevad mitmest padjast.

Madratsit peaks mingi aja tagant uuendama, sõltuvalt sellest, kui kiiresti see ära vajub.
Igal juhul tasub madratsit ostma minnes meeles pidada, sellele võiks poes julgelt pikali visata ja mõnda aega lamada, et proovida, kas see just teile sobib – käega katsumine või istumine-hüppamine siin ei aita. Ainult hinna, välimuse, materjali ja reklaamide järgi madratsit hankida kohe kindlasti ei maksa.

Üks lai või kaks kitsamat madratsit?

Madratsites kasutatakse mitmesuguseid vedrusüsteemide, pehmenduste ja vooderduste kombinatsioone, millest tuleneb mudelite erinevus. Seega on tähtis, et valikut tehes oleks võimalik proovida vähemalt kolme-nelja erinevat madratsit.

Kõvem madrats kestab üldjuhul kauem ning pehmust on võimalik lisada sobiliku kattemadratsiga. Ka paksema madratsi peale võiks muretseda kattemadratsi. Kattemadrats pakub kehale tuge, kaitseb põhimadratsit ja pikendab selle eluiga. Vajaduse korral on kattemadratsit ka lihtne ning odav välja vahetada. Enamikul tootjaist on kattemadratsite katted ka pestavad.

Võib juhtuda ka nii, et kahel ühes voodis magaval inimesel on madratsi osas erinevad soovid. Siis tulekski muretseda kummalegi oma, just talle sobiv madrats, ja kõige peale taas kattemadrats – see kaotab ära ka ebamugava prao kahe asemepoole vahel. On aga võimalus tellida selline lai madrats, mis on valmistatud nii, et arvestab kahe kõrvuti magaja erinevat kehakaalu.

Hästi laia voodisse (üle 180 cm), ongi puht praktilises mõttes targem kaks madratsit paigutada – väga laia madratsi puhul on tülikas nii katteid kui ka linu vahetada.

Ettevaatust lateksiallergia puhul!

Madratsites kasutatakse mitmesuguseid materjale, näiteks porolooni. Mõni pelgab seda: kunstlik materjal ja mine tea, kuidas tervisele mõjub. Tänapäevane poroloon on aga väga hea madratsimaterjal: laseb õhku läbi, ei vaju ära ega kogu endasse lõhnu.

Viimase 10–20 aasta jooksul on porolooni arendatud niivõrd, et see on maailmas üks enim kasutatavaid pehmendusmaterjale. Eriti hästi sobib poroloon allergikutele, sest see materjal ei sobi kuidagi voodilestadele.

Madratsites kasutatakse ka lateksit, seda peamiselt just vahekihiks vedrude ja kanga vahel. Tegu on kummipuumahlast toodetud naturaalse, väga vastupidava ning paindliku materjaliga. Madratsite tarbeks on lateks eritöödeldud, pestud ning kuivatatud. Nii laseb materjal hästi õhku läbi ja on pehme.

Samas tuleks ettevaatlik olla lateksiallergiaga inimestel ja valida mõnest muust materjalist madrats. Tänapäevased madratsid on küll kaetud paksu muust materjalist kihiga (näiteks puuvillaga), aga väga allergilisele inimesele sellest ei piisa. Lateksiallergia sümptomid on lööve, pööritus, oksendamine, nõrkus ja hingamisraskused. Kõige rängemal juhul võib inimene langeda šokiseisundisse. See on väga tõsine seisund, mis nõuab kiirabi kutsumist ja võib olla eluohtlik.
Lateksi suhtes allergilised inimesed on tavaliselt allergilised ka sama proteiini sisaldava puuvilja, näiteks kiivi, banaani, tomati, õuna, viigimarja ja avokaado, vahel ka kartuli suhtes (seda nimetatakse ristallergiaks). Lateksi suhtes ülitundlikud inimesed peaksid vältima kõiki lateksit sisaldavaid tooteid ning pöörduma sümptomite ravimiseks arsti poole.

Oma madratsid on olemas ka padu-ökoinimestele (hobusesabajõhvidest näiteks), aga neid Eestis otseselt poes ei müüda. Kes huviline, sel tasuks aga kindlasti madratsipoest järele küsida, ehk saab tellida.

Ükski madrats pole igavene

Kui tegu vedrumadratsiga, tuleks seda aeg-ajalt ümber pöörata, sest materjalid vajavad taastumist (öeldakse vahel ka, et vedrud väsivad ära). Paremad madratsid ongi „kahepoolsed“: villane pool hoiab talvel sooja, puuvillane pool laseb suvel hästi õhku läbi. Sellise kahepoolse madratsi peale enam kattemadratsit panna ei tasu: kogu kahepoolsuse efekt läheb niimoodi kaduma.

Madratsist vähem tähtis pole voodi alusraam, mille peale madrats pannakse. Alusraam ei tohiks kindlasti olla umbne, see tähendab täiesti kinnine (vineer, puitlaastplaat, lauad). Sellisel alusel madrats võib lõpuks isegi alt hallitama minna. Alusraam peaks olema lippidest, nende vahe võiks olenevalt madratsist olla 25–65 mm. Mida paksem ja raskem madrats, seda paksemad ja laiemad peaksid lipid olema. Puhtast lateksist või poroloonist madratsil peab olema vähemalt 28 lipiga alusraam. Osa tootjaid pakub madratseid koos ortopeedilise alusrestiga (plastikpesades lipid on painde all ja vetruvad sõltuvalt madratsil lamaja kehakaalust).

Ükski asi pole igavene. Ka kõige kvaliteetsemad materjalid hakkavad ajapikku kuluma ning lisaks eritub magavast kehast öösiti ka paras ports vedelikku. Sestap soovitavad asjatundjad vahetada madrats välja keskmiselt 5–7 aasta järel.

Allikad: Tartu Ülikooli kliinikumi ortopeed meditsiinidoktor Katre Maasalu, Sleepwell, Mati Rea (sisustusstuudio Poodium)

Hoolitsege oma madratsi eest!

*Veenduge, et madrats on õigesti voodisse paigaldatud. Kui tekib küsimusi, pöörduge asjatundja poole ehk poodi, kust madratsi ostsite.

*Pöörake kattemadratsit regulaarselt, ideaaljuhul iga kord, kui vahetate voodipesu. See aitab tuvastada kattemadratsil kulumisjälgi, niiskusplekke jms.

*Pööratavat vahu- või vedrumadratsit tuleb regulaarselt ümber või pikisuunas pöörata, esimese poole aasta jooksul iga kuu tagant, hiljem iga poole aasta tagant.

*Kontrollige regulaarselt, et voodi jalad, rattad, raam jms oleksid kindlalt paigas.

*Puhastage madratsit ja kogu voodit regulaarselt tolmuimejaga. Kõige parem on seda teha siis, kui pöörate madratsi ümber. Ärge kasutage vaibaklopitsat!

*Peske regulaarselt kõiki voodi ja madratsi eemaldatavaid katteid (jälgige pesemisjuhiseid!). Venitage katted vormi niiskena.

*Eemaldage plekke leebe puhastusvahendiga, kasutades võimalikult vähe vett.

*Ärge muutke madratsil istumist harjumuseks, kuna see deformeerib vedrusüsteemi. Veel vähem tohiks lubada lastel või kellelgi teisel voodil hüpata.

*Ärge eemaldage madratsilt tootja kaubamärki ega mudeli märgistust, kuna see võib mõjutada garantii kehtivust.

*Kui ostate pööratava madratsi ja liistpõhja, valige painduvad liistud, kuna need aitavad madratsi mugavust kauem säilitada.