Mis annab märku mälu halvenemisest?
Eks sellised olukorrad on varem või hiljem tuttavlikud igaühele meist. Kui taolised seigad on harvad, pole muretsemiseks erilist põhjust. Häirekella tasub lööma hakata siis, kui praad alatasa ahju podisema ununeb…
Tartu ülikooli kliinikumi närvikliiniku arsti-õppejõu Ülla Linnamägi sõnul kulgeb dementsus enamikul juhtudel aeglaselt või on järk-järguline vaimse võimekuse kaotus. Sellest annavad märku mälu ja mõtlemisvõime vähenemine, varasemate käepäraste oskuste kahanemine, süvenev isiksuse muutus kuni selle hääbumiseni.
Dementsust kutsuvad esile üsna paljud haigused. Sagedasemate pöördumatute põhjuste hulka kuuluvad Alzheimeri tõbi ja teised aeglast närvirakkude hukku põhjustavad ajuhaigused, ajuverevarustuse häiretest tingitud ehk nn vaskulaarsed dementsused, aids. Dementsust võivad põhjustada ka väga harva esinevad haigused, nt Creutzfeldti-Jakobi tõbi.
Teised, pöörduvad põhjused peaksid õige ravi ja lähenemise korral andma aga lootust seisundi paranemiseks. Siia kuuluvad kirurgilist ravi vajavad ajutraumad ja healoomulised ajukasvajad, samuti teiste elundite (nt maks, neerud) rasked kahjustused. Loetelu pikendavad kilpnäärmehaigused, alkoholi liigtarbimine, B12-vitamiini puudus organismis. Pöörduvad põhjused on samuti ravimite kõrvaltoimena tekkinud dementsus, eriti kui on kasutatud palju eri ravimeid. Ekslikult võib dr Linnamägi sõnul pidada sümptomite sarnasuse alusel dementsuseks rasket depressiooni.
Kuigi mõned füsioloogilised muutused on tingitud haigustest või pöördumatutest vananemisprotsessidest, saab paljut ikkagi ennetada või vahel kulgu aeglustada, ja seda tänu aktiivsele eluviisile ning mitmete tegurite järgimisele (nt tervislik dieet, sotsiaalsed kontaktid, jätkuv õppimine, füüsiline vormisolek jne).
Vaimu aitavad erksana hoida ristsõnad, sudokud, mälumängud, keeleõpe jms, mis pakuvad tihti võimaluse ka toimivaks sotsiaalseks võrgustikuks. Eakamate puhul kehtib kindlasti positiivse emotsiooni reegel – kasvavad mäluhäired, depressiivsed sümptomid ja alanev enesehinnang ei aita kunagi olukorra paranemisele kaasa. Positiivsest mõtlemisest ja mälutreeningutest tõuseb alati rohkem tulu.
Hakkame nüüd treenima
Mäluomadused on suures osas päritavad, kuid valides tervislikud eluviisid ja mälu treenides võib ka kehva pärandusega hästi toime tulla.
Loci meetod – see kiireloomuline mälutehnika pärineb juba Antiik‐Kreekast ning põhineb asukohal ja ettekujutusel ning seoste kasutamisel. See abistab tugevate seoste loomisel, korraldades iga üksikasja meelespidamise nii, et isegi järjekord jääb meelde. Siin kehtib teaduslik tõestus, et ruumiline mälu (mälu asjade asukoha meeldejätmiseks) toimib paremini kui kõik muud. Seda meetodit kasutavad ka kõik mälumeistrid oma mälusaavutuste kordasaatmisel.
Jäta meelde nimesid-nägusid
Esmalt on väga tähtis aru saada tutvustatava inimese nimest. Kui sa ei kuule nime õigesti, õpi paluma seda korrata. Seejärel korda seda nime endale, et see meelde jääks. Pärast tutvustamist kasuta vestlustes nime nii tihti, kui mugavana see endale tundub. Õpi kombineerima mälus nägu ja nime pildiks. Mida rohkem seda tehnikat harjutad, seda enam saab see harjumuspäraseks ja sa õpid leidma kasulikke ühenduslülisid mõne sekundiga.
Loovad mõtlemise mõistatused
Üks lihtne mõistatus – vaata ruumis ringi ja kujutle ette, et mingi vaadeldava objekti taga on peidus suur ja varjatud saladus. Mis on see saladus? Veel enam, mis asi see on? Kui oled vastuse valmis mõelnud, patsuta endale õlale (või lase seda teha oma kujuteldaval sõbral), sest just hetk tagasi olidki loov!
Töötlemise kiirus
Jõua paberil ette antud labürindil väljapääsuni kindla aja jooksul või voldi kokku ruumilisi kaste.
Hakka maalima!
Proovi eri tehnikaid, kujutiste loomist, erinevate materjalide ning vahendite kasutamist. Võid tegevusse kaasata ka sõbra.
Piltmõistatused
Kui sa midagi pildil ära tunned ja seda nimetad, ühenduvad omavahel nägemismeel ja lingvistiline mälu.
Kuulamisharjutused
Tuntud laulude ja erinevate häälte mõistatamine, muusikainstrumentide äraarvamine. Kui mängid muusika ja häältega seotud mänge, töötad sa selle aju piirkonnaga, mis on enamasti vähe hõivatud. NB! Kuulamisharjutuste tegemiseks palu abi lähedaselt või sõbralt, kes valmistaks ette salvestused, laulud ja muusikapalade järjestuse. Sama soovitus kehtib ka puudutamis-, lõhna- ja maitsmisharjutuste puhul.
NB! Artikli kirjutamisel oli abiks: „Ajutreeningu käsiraamat eakatele” (Mindwellness Project: „Improvement the Learning Capacities and Mental Health of Older People”)
Maalehe erileht Seenior
