Mis saab, kui sa ei ole tiheda päevakava ja laia suhtlusvõrguga inimene?

 (3)

meri
Pilt on illustreerivFoto: Siim Lõvi

Tänapäeva maailmas on prestiižne olla tugev: energiline, tiheda päevakava ja laia suhtlusvõrguga inimene, kes jaksab palju teha ja öö läbi pidutseda. Paljud aga tunnevad, et sellise ideaaliga võrreldes oleks neil justkui midagi viga. Taani terapeut ja teoloog Ilse Sand kirjutas raamatu „Armastades ennast“ ülitundlikele ja teistele õrna hingega inimestele, keda neid ümbritsev keskkond mõjutab rohkem.

Hinnanguliselt on iga viies inimene ülitundlik. Nii inimeste kui ka kõrgemate loomaliikide hulgas on võimalik eristada kahte tüüpi: ülitundlik ja jõulisem – viimased on riskialtimad ja enesekindlamad.
Nii nagu inimesi eristatakse soo järgi, saame neid eristada ka nende kahe tüübi alusel. Erinevus kahe tüübi vahel näikse mõnikord olevat soolisest erinevusest suurem.
Ülitundlikkus ei ole uus avastus. Seda on lihtsalt nimetatud teisiti, näiteks introvertsuseks. Ideed „ülitundlikust inimesest“ on tutvustanud ja kirjeldanud Ameerika psühholoog ja teadlane Elaine
Aron. Ta räägib sellest, kuidas ta ise uskus, et introvertne ja ülitundlik tähendab ühte ja sama, kuni mõistis, et 30% ülitundlikest inimestest on sotsiaalselt ekstravertsed.

Seda iseloomujoont on kirjeldatud ka selliste sõnadega nagu vaoshoitud, murelik või uje. Need sõnad kirjeldavad ainult, mida näevad teised, samas kui ülitundlik inimene tunneb end üksildasena ja ebaturvaliselt. Selline kirjeldus ei arvesta, et kuigi ülitundlikel inimestel võib teistega võrreldes tulla ette rohkem probleeme ja väljakutseid, suudavad nad rahulikus ja toetavas keskkonnas olla sisimas väga õnnelikud.
Uuringud on tõendanud, et ebaharilikes tingimustes võime olla õnnetumad, samal ajal harilikes tingimustes aga väga õnnelikud: üks uurimus näitas, et pingelises olukordades tugevalt reageerivate
laste (= ülitundlike laste) haigestumiste või nendega juhtuvate õnnetuste hulk oli teiste lastega võrreldes suurem. Ent normaalses ja tavalises keskkonnas oli nende haigestumiste ja õnnetustesse sattumise hulk väiksem.

Loe veel

Seotud lood:

Me saame rohkem infot ja analüüsime seda sügavuti

Ülitundlikel inimestel on väga õrn närvisüsteem. Me registreerime rohkem nüansse ja meieni jõudev info jõuab sügavale meie sisse.
Meil on suur kujutlusvõime ja elav sisemaailm, mis tähendab, et väljast tulev informatsioon ja muljed võivad päästa valla ideedetulva, tundmused ja mõtted. Nii täitub meie „kõvaketas“ kiiresti ja pinge meis kasvab.
Mina tunnen, et kui sissetuleva info hulk hakkab ületama piire, siis minu pähe justkui enam ei mahu rohkem infot. Võõrastega koos olles võib see tunne tekkida kolmekümne minuti või tunni jooksul. Ma võin võtta end kokku, olla osavõtlik ja isegi teeselda, et mulle meeldib see kõik. Ent see nõuab tohutut energiat ja pärast olen ma rampväsinud.
Kellelegi ei meeldi ärevus ja pinge. Kui sul on õrn hing, ärritud teistest kiiremini. Kui sinu ümber toimub liiga palju, pead tagasi tõmbuma.
Sa võid ära tunda, mida Erik kirjeldab järgnevas näites: üritades näpata endale üht väikest pausi, sa kardad, et jätad teistele haiglase, ülitundliku, reserveeritud või ebasotsiaalse mulje.

„Suurtel perekonna sünnipäevapidudel käies lähen ma sageli vannituppa, et vaadata ennast peeglist ja masseerida oma käsi kuuma vee ja seebiga. Kui siis mitu inimest on proovinud avada lukustatud ust, tunnen ma kohustust vannitoast lahkuda hoolimata sellest, et pole saanud piisavalt rahu ja vaikust. Ükskord püüdsin ma peita end ajalehe taha. Läksin ja istusin nurka ning hoidsin ajalehte näo ees. Lehte näo ees hoides sulgesin silmad ja püüdsin leida sisemist rahu. Minu onu, kellele meeldib pidutseda, hiilis minu juurde, tõmbas mul ajalehe käest ja hüüdis: „Siin sa siis püüadki end peita!“ ja kõik naersid. Minu jaoks oli see väga ebameeldiv.“
Erik, 48.

Sind ei tee rahutuks mitte ainult keerulised olukorrad või kogemused. Ka meeldivatest olukordadest – nagu nauditavast peost – võib ühel hetkel saada villand ja sa oled sunnitud lahkuma, kui pidu on täies hoos.
Sellistes olukordades kannatame kõige rohkem ülitundlikkusega kaasnevate piirangute tõttu. Enamus meist tahab vastu pidada sama kaua kui teised. Osalt on ebameeldiv valmistada pettumust võõrustajale, kes soovib, et sa jääksid. Teisalt tundub see, et sa ei saa jääda peo lõpuni, kaotusena. Me kardame, et kui lahkume enne peo lõppu, jätame teistele igava, ebasotsiaalse või ebaviisaka inimese mulje.
Meie õrn närvisüsteem, mis sunnib meid sageli eemalduma sellest, mis meile meeldib, võimaldab meil samas tunda suurt rõõmu.
Meeldivad emotisoonid, mida saame kaunitest kunstidest, muusikast või linnulaulust, lillelõhnast, maitseelamusest või imekaunist vaatepildist – kõik see valmistab meile tohutut rõõmu. Me tajume seda sügaval enda sees ja naudime täiel rinnal.

Tugev meeleline tunnetus

Ülitundliku inimesena sa tõenäoliselt tead, kui keeruline on lülitada end välja ebameeldivatest häältest, vaatepiltidest või lõhnadest.
Sind võivad häirida ja ärritada juhuslikud asjad ning sa ei saa neid eirata. Müra, mis teiste inimeste jaoks on tavaline, häirib sind väga ja see viib su närvisüsteemi tasakaalust välja.
Võtame näiteks vana-aastaõhtu. Ülitundlikuna meeldib sulle väga vaadata ilutulestikku kõrgel taevas. Ent sul on raske taluda valje plahvatusi. Nad tungivad sinu närvisüsteemi ja raputavad seda ning tõenäoliselt teeb aastavahetuse saabumine sind murelikuks.
Ülitundlikele inimestele seminare andes või nendega teraapiaseanssidel vesteldes palun ma neil mõelda ühele parimale ja halvimale kogemusele oma elus. Sageli nimetatakse vana-aastaõhtut ühe halvima kogemusena. Plahvatused teevad põrgulikku müra.
Ka näiliselt süütu hääl, nagu naabrite kolistamine, võib ülitundliku inimese jaoks olla probleem, sest sageli on tema uni pinnapealne ja ta ärkab ka kõige väiksema krabina peale. Võib-olla pead sa vältima teatud paiku või ümbrust. Mitmed ülitundlikud inimesed on väga külmakartlikud ega talu tuuletõmbust, mistõttu ei saa nad käia aiapidudel. Kui juuksuri juures tehakse kellelegi keemilisi lokke, võib neid ärritada kemikaalide lõhn. Raske on minna külla kellelegi, kes suitsetab. Isegi kui lepitakse kokku, et ta ei suitseta, kui sa seal oled, võib sinu ülitundlikku nina ärritada riiete ja mööbli lõhn. Ma tean ülitundlikke inimesi, kes pidid oma töökohalt lahkuma, sest raadio mängis pidevalt ja nad ei suutnud end mürast välja lülitada.
Kohvikud, kus mängitakse valju muusikat, mis sulle ei meeldi, võivad samuti tekitada probleeme. Paljusid ülitundlikke häirivad ülerahvastatud kohad.
Tegelikult on keeruline leida ülitundlikele inimestele sobilikke kohvikuid. See võib olla sinu ja su kaaslaste jaoks väga ebameeldiv – eriti siis, kui oled väsinud ja näljane.

„Sageli olen iseendas väga pettunud, sest mulle on raske heameelt valmistada. Soovin, et võiksin võtta asju kergemalt, nii nagu teised seda teevad.“
Susanne, 23.

Ülitundlikena on meil raske võtta asju kergelt: meie valulävi on madal ja ebasoodsates tingimustes kannatame teistest rohkem.

Kergesti mõjutatav teiste tujudest

Mitmed ülitundlikud inimesed räägivad, et nad ei salli konflikte. Tülitsevate inimeste kõrval olemine võib olla väga raske: piisab juba sellest, kui õhk muutub pingeliseks. Selline vastuvõtlikkus aga võimaldab meil teisest küljest olla väga kaastundlik. Me võime olla empaatilised kuulajad. Mitmed ülitundlikud inimesed leiavad tööd hoolekandes ja on seal väga hinnatud.
Ülitundlikud inimesed, kelle põhitöö on teiste aitamine ja nende eest hoolitsemine, väidavad sageli, et tööpäeva lõpuks on nende energia peaaegu otsas. Oma tundlikkuse tõttu oleme teiste tujudele
vastuvõtlikud ja need mõjutavad meid. Me ei suuda end teiste kannatustest välja lülitada ja koju minnes kipume tööd endaga kaasa võtma. Inimestega töötades on oluline osata ennast hoida.

Läbipõlemise oht on suur.

Inimesed küsivad minu käest sageli, kas on võimalik õppida olema vähem vastuvõtlik. Ülitundliku inimesena oled sa varustatud keerulise vastuvõtjaga ja tunnetad ümbritsevat hästi. Vahel soovin, et suudaksin kogu selle infotulva vältimiseks oma vastuvõtja sõlme siduda – et ma võiksin olla justkui kurt, pime ja tumm. Ent see ei ole minu teada võimalik. Sa võid küll teadvustada endale rohkem seda, millised mõtted sind valdavad midagi kogedes või tunnetades.
Näiteks oleks kasulik saada aru, mida sa mõtled siis, kui suhted muutuvad pingeliseks. Sa võid mõelda: „Ta on ilmselt minu peale vihane, mida ma valesti teen?“ või siis hoopis mõelda: „Ta on vist tulivihane, võib olla peaks ta endast rohkem hoolima.“ Kui sa mõtled nii nagu esimeses näites, võivad keerulised situatsioonid olla raskemini talutavad, kui nad peaksid olema.
Heades tingimustes võib tundlikkus ümbritseva suhtes olla hoopis väärtus.

Psühholoog ja närvisüsteemiekspert Susan Hart arvab nii: „Kui imikul on ümbritseva suhtes tundlik reaktsioon, on ta hiljem igasuguste mõjutajate suhtes vastuvõtlikum … turvalises ja hoolivas keskkonnas kasvanud lastel võib tänu sellele areneda nii sügav rõõmutunne kui ka huvi ümbritseva vastu, empaatia ja kohanemisvõime.“
Susan Hart, 2009

Toetavas ja hoolivas keskkonnas kasvavatele tundlikele lastele on nende tundlikkus väärtus. Isegi kui sa ei saanud kasvades piisavalt armastust, võid täiskasvanuna õppida ennast armastama. Sa võid ennast aidata ja korraldada oma elu nii, et saaksid oma tundlikkust täiel määral rakendada ja seda enda jaoks väärtustada.

Ilse Sand „Armastades ennast. Teejuht ülitundlikele ja teistele õrna hingega inimestele“, kirjastus Pilgrim 2016

Raamat räägib sellest, mida tähendab olla õrn ja tundlik, kuidas seda kogeda ja kuidas kasutada tundlikkust oma elus positiivselt ära. Raamatus õpetatakse, kuidas oma elu paremini piiritleda, tunda rõõmu asjadesse süüvimisest, oma rikkast sisemaalimast ja kohalolekust siin ilmas.
Raamatu autor on psühhoterapeut, teoloog ja endine kirikuõpetaja. Ka tema peab ennast ülitundlikuks ning tunneb end samuti justkui lõksus teiste, kiiretempolist elu elavate inimeste keskel, sest ülitundlikele inimestele ei sobi selline tempo. Samas ta teab, millist rõõmu valmistab oskus elada omas tempos ja kasutada oma sensitiivseid võimeid.
Ilse Sand on Aarhusi Ülikooli lõpetanud teoloog, kes kirjutas oma magistritöö C. G. Jungist ja Søren Kierkegaardist.
Ta on õppinud erinevaid psühhoteraapiameetodeid ning on Taani Psühhoteraapia Liidu liige. Töötanud mitmeid aastaid Taani rahvusliku kiriku all koguduse pastorina, on ta praegu tegev mentori, koolitaja, lektori ja terapeudina.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ELUTARGA TOP

Viimased uudised