Naisena sündinud, Egiptuses: ilus on heledanahaline ja vormikas naine
Kui Eestis hinnatakse laste puhul alati loomulikku ilu, siis Egiptuses süstitakse lastesse juba maast madalast enese kaunistamise tähtsust.
Tüdrukutel on juuksed alati korralikult soengus ja kammitud, tihti kasutatakse ka väga väikeste laste juuste puhul juuksekreemi ja -õli, et kiharad ilusasti sirged ja läikivad oleksid. Tõenäoliselt on juuste kammimine tunduvalt tähtsam hammastepesust.
Ilusaks peetakse selles kultuuris heledanahalisi naisi, seega on juba teismeeast alates väga levinud nahka valgendavate kreemide kasutamine. Kõrvad augustatakse päris pisikestel beebidel ning lisaks kõrvarõngastele kannavad pisikesed tüdrukud ka väikeseid kullast käevõrusid ja kaelakeesid. Riided peavad alati olema puhtad ja korralikud, isegi kui need ei ole kõige kvaliteetsemad ja kallimast materjalist.
Oluline ei ole see, kas tegu on rikkast või vaesest perest pärit tüdrukuga, kõigilt oodatakse naiselikku käitumist ühtmoodi juba väga varases eas.
Nii kasvavad väikestest tüdrukutest naised, kellele meeldib end ehtida ja vanemaks saades ka värvida, katta juukseid sädelevate rätikutega, kindlasti saadab neid ka suur armastus kuldehete vastu. Eakamad naised meigivad end harva, kuid elu jooksul kogutud kulda armastavad kanda nemadki. Kuldehted sümboliseerivad omamoodi ju naise väärtust ja mida rohkem neid külge riputatud on, seda hinnalisem on naine.
Egiptus on valdavalt islamimaa ja seega on olulised islamist tulenevad reeglid. Islami kohaselt võib naine end koduseinte vahel ehtida ja ilustada nii palju, kui soovib. Kodust välja minnes ja samuti siis, kui külla on tulemas lähedasse suguvõsaringi mittekuuluvad mehed, peaks naine oma ilu varjama. Juuksed tuleb katta rätikuga, mõned naised kasutavad ka näorätikut. Koduriiete peale tuleks tõmmata avar ja lihtne traditsiooniline rõivas, et ei paljastuks kehakumerused. Samuti ei ole soovitav end välja minnes kullaga ehtida ega lõhnastada. Need reeglid ei kehti Egiptuse kopti kristlastele, kes juukseid ei kata ja kannavad ka väljas käies põlvini seelikut ja lühikese varrukaga pluuse.
Seega, olenevalt sellest, kes mida ja kui palju järgib, võivad naised nii kodus kui väljaspool seda olla kas ehitud ja euroopalikult riides või kaetud. Kombluspolitseid Egiptuses ei ole ja seega on kõigil vaba voli kanda just seda, mis talle meeldib. Mõnes mõttes toimib „politseina“ siiski ümbritsev ühiskond ning üldiste tavade eiramise puhul mõistetakse massist erinev tihti hukka.
Olgu sellega, kuidas on – pulmas kannavad kõik egiptlannad ühtmoodi valget pulmakleiti, kasutavad rohkelt meiki ning riputavad peigmehelt pulmakingiks saadud kulla veel kõige selle juurde. Oma olemuselt on egiptlanna igal juhul edev.
Vormikas on ilus
Füüsilisest liigutamisest räägitakse Egiptuses vähe, sest hinnas on pigem vormikad kui väga saledad naised. Viimastel võib olla lausa raskusi mehelesaamisega, sest naise puhul vaadatakse alati ka seda, et ta oleks võimeline järglasi sünnitama – on ju see üks abielu eesmärke Egiptuses –, ja liiga kõhnadel naistel võib selles osas probleeme tekkida. Nii vähemasti siin arvatakse.
Suuremates linnades avatakse aga üha uusi spordisaale. Samuti kasutatakse tervisejooksuks kohalikke staadioneid. Ka egiptlannad saavad teadlikumaks sportliku liikumise tähtsusest, kuid ilmselt peavad veel paljud sportimist lihtsalt eraldi moesuuna järgimiseks ega harrasta seda mitte sel põhjusel, et see kehaliselt kasulik on. Sportimine on euroopalik ja seega hinnatud.
Nii jääb sportimine pigem noorte ja keskealiste linnas elavate naiste pärusmaaks. Maapiirkondades tunduks avalikus ruumis sportimine ilmselt humoorikas ja vanem generatsioon ei peaks seda vajalikuks. Eakad naised saavad oma liigutamisvajaduse kätte turulkäikudest ja sugulaste külastamisest.
Tervislik toidulaud
Kõige tähtsamaks enese ja oma pere eest hoolitsemisel peetakse ilmselt värskete toiduainete tarvitamist. Palju süüakse taimset toitu, köögivilju. Pea igasse rooga lisatakse tomatit ja maitserohelist. Väga armastatakse ube, läätsi ja kikerherneid. Piimatoodetest peetakse lugu heast juustust ja naturaalsest jogurtist. Lapiksai, mis kuulub igale toidulauale, on Egiptuses valmistatud enamasti täistera-nisujahust. Lõunaks süüakse keskmise sissetulekuga peredes riisi ja köögivilja kõrvale alati ka kana, loomaliha või kala, mis samuti ostetakse lihunikult või kalurilt alati värskena.
Kuigi araabia maad on tuntud oma siirupiste kookide poolest, süüakse magusat siiski harva, ka magustoite, mida valmistatakse enamasti piimast. Peamiselt tarvitatakse värsket puuvilja, mis on odav ja aasta läbi saadaval. Kohvi asemel juuakse teed, nii musta kui mitmesuguseid taimseid teesid.
Iga egiptlanna teab, et loomuliku ilu aluseks on just nimelt maitsev, värske ja tervislik toit.
Kõrge ea loomulik ilu
Mida vanemaks Egiptuse naine saab, seda tugevamaks tema staatus ühiskonnas muutub. Ämm on läinud teise ilma, lapsed on suured ja naine saab ise oma elu korraldada täpselt nii, nagu soovib. Vanemasse ikka jõudes pööratakse välisele ilule vähem tähelepanu ja kortsudega ei võidelda, pigem peetakse neid märgiks pikast eluteest.
Eakatele naistele on kõige olulisem mugavus. Naised riietuvad tihti lihtsamalt ja kannavad tumedamaid toone. Kõige traditsioonilisemaks riietuseks ongi must pikk avar kleiditaoline rõivas ja samas toonis või ka mõnd erksamat värvi rätik, millega kaetakse juuksed. Musta kannavad eriti lesed.
Siiski armastavad naised ka vanas eas värvida juukseid, kasutades selleks looduslikke hennavärve. Henna muudab hallid juuksed punakaks või punakaspruuniks ja sellega värvimist peetakse juustele kasulikuks. Musta värvi kasutamine on islamist tulenevalt keelatud, kõik muud värvid on lubatud. Juuksurisalonge külastatakse siiski vähe ja juukseid lastakse lõigata mõnel perekonnaliikmel, näiteks õel või tütrel. Juuksurisalonge leidub küll igal tänavanurgal, kuid peamiselt on need mõeldud pruutneitsitele.
Mõned naised armastavad hennat kasutada ka kehal. Hennast valmistatud pastaga on võimalik teha kehale joonistusi. Joonistuste tegemine ei ole küll enam linnades nii populaarne, rohkem kasutavad seda maapiirkondade pruudid. Küll aga võib mõnel naisel märgata pruunikaid sõrmeotsi, mis on hennasse torgatud. See aitavat nahka kaitsta ega laskvat sel lõheneda. Naistele, kes oma tegevuses sõrmi palju kasutavad, on henna kasulik veel ka selle poolest, et muudab naha nõelatorgete ja muu seesuguse suhtes tuimemaks.
Kuna islami seadustest tulenevalt tuleb kehakarvu „strateegilistes piirkondades“ teatud perioodi tagant eemaldada, on tänaseni vanema generatsiooni hulgas kasutusel kehavaha. Vanemad naised mäletavad veel, kuidas seda ise kodus keeta. Pärast vaha kasutamist jääb kogu nahk mõnusalt siidine ja sile. Vaha kasutamine on populaarne ka enne pulmapidustusi. Noorem generatsioon kasutab muidugi ka moodsaid depilaatoreid ja žilette, kuid väidetavalt ei anna need kunagi sellist tulemust nagu kehavaha.
Kõiksugu muud kosmeetikat kasutavad vanemad daamid vähe, neile piisab pesuseebist ja looduslikust švammist. Ka kreeme kasutatakse harva. Kandu hõõrutakse Eestiski tuttava pimsskiviga. Kui maailmas on tuntust kogunud just siinsetelt aladelt, Vahemere ümbrusest pärinevad hammam’id, mis mõnel pool, nagu Türgis ja Marokos, on veel üsna populaarsed, siis egiptlased neid aktiivselt ei kasuta. Kõige intiimsemad rituaalid sooritab igaüks oma kodu vannitoas.
Elukiri, oktoober 2012
