Teises katseseerias lisasid vastuste kontrollijad osadele katsealustele punkte juurde. Ka siin tundsid vabatahtlikud end paremini, kui nende kasuks sohki tehti.

Ruedy sõnul võib sohitegemisel saadav hea enesetunne olla põhjus, miks inimesed kipuvad petma ka siis, kui saadav kasu on tühine. Rahuolu tekib aga vaid siis, kui kellelegi kahju ei tehta. Katsetes, kus ühe inimese valetamise tõttu võib teine näiteks elektrilöögi saada, tunnevad süüdlased end väga halvasti.

Uurija kinnitusel tundub paika pidavat kirjanik Ernest Hemingway väide, et moraalne tegu on see, mille järel tunneb inimene end hästi ja ebamoraalne see, mille järel tuntakse end halvasti.

Edaspidi peavad psühholoogid uurima, kas petmisest saadav heaolutunne võib osadel inimestel tekitada omalaadset sõltuvust ja panna neid pidevalt valetama.

Uurimus ilmus väljaandes Journal of Personality and Social Psychology ja seda vahendas portaal Novaator.err.ee