Stressi saab leevendada loomulikul teel õige eluviisi ja mõtlemisega
Stressiga kaasneb tihti ka ülekaalulisus ja vahel ka kõrgvererõhktõbi. Me küll mõistame, et oleme stressis, kuid kasutame seda pigem enda väljavabandamiseks, kuid tegelikkuses peaksime pöörama sellele suuremat tähelepanu ning võtma seda kui märki sellest, et meie elus on miskit valesti.
Tundes endas ära ohumärgid, mis viitavad stressile, peaksime esmalt maha istuma ning rahulikult analüüsima, mis seda tekitab ning mõtlema, kas ja mida annaks elukorralduses muuta.
Kõige suuremat tähelepanu peaks pöörama eluviisile. Ka siinkohal mängivad väga olulist rolli tervislik, tasakaalustatud toitumine ja füüsiline aktiivsus.
Tervislik vitamiinirikas toit hoiab meie närvisüsteemi ja psühholoogia korras.
Stressi leevenduse seisukohalt tuleks esimese asjana oma menüüs vähendada suhkruid, kuna need tõstavad stressihormoonide taset. Esialgu võib tunduda, et suhkrud annavad küll hetkelise energiatõusu, kuid pikema aja jooksul on mõju hoopis vastupidine.
Kindlasti tuleks vältida kohvi, energiajooke ja kangeid teesid, kuna kofeiin aitab stressi ja vererõhu tõusule kaasa. Hoiduda tuleks ka liigsest soolast ja alkoholist.
Väga kasulikud on antioksüdandid, B-grupi vitamiinid (eriti B12), C-vitamiin, oomega-3-rasvad. Seega supertoidud on spargel, avokaado, mustikad, banaan, mandlid, apelsinimahl, lõhe, kalkun, kookosõli ja -piim, oliivid, spinat, basiilik, kaerahelbed. Üleüldiselt süüa rohkem juur- ja puuvilju. Rohke vee tarbimine tuleb ka alati kasuks.
Kuigi üldiselt soovitatakse piimatooteid küll vähendada (eriti juustusid), siis klaas sooja piima enne magamaminemist tuleb hoopiski kasuks.
Olulisel kohal on füüsiline aktiivsus ja regulaarne unegraafik. Juba kerge poole tunnine treening muudab aju biokeemiat piisavalt palju, et sel on stressi leevendav mõju. Märksõnaks on siinkohal regulaarsus ja endale meelepärase aktiivse tegevuse leidmine. Kes ei armasta joosta, võib asendada selle kiirema kõndimisega või hoopiski tantsimisega. Mõnele võib hoopis sobida jalgrattasõit. Kui vähegi võimalik, siis eelistada alati värskes õhus treeninguid.
Regulaarne unegraafik on aluseks heale ööpäeva rütmile ja hästi magatud öö soodustab rõõmsat tuju.
Ka vaimselt annab paljugi paremuse poole muuta. Niisiis psühholoogilised nipid:
Too oma emotsioonid olevikku. Ära analüüsi oma minevikku liialt ega muretse tuleviku pärast. Ürita elada olevikus, sest see on ainus aeg, mil sa omad kontrolli oma mõtete ja tunnete üle.
Võta vastutus endale. Ainus, kes saab muuta, kuidas sa ennast tunned ja sündmustele reageerid, oled Sina ise. Teisi süüdistades ja kartes teiste arvamusi raiskad sa vaid enda aega.
Muuda oma fookust. Õpi jälgima, millele sa enim mõtled. Tabades end negatiivsest mõttemustrist, püüa see asendada positiivsega.
Kuula rahustavat muusikat. Helidel on meie psühholoogiale tohutu mõju.
Naerata rohkem! Isegi, kui pole otsest põhjust. Naeratus annab ajule signaali toota hea tuju hormoone. Ja nii petadki oma aju ja varsti märkadki, et tuju on palju parem.
Hinga aeg-ajalt sügavalt ja teadlikult. Aju ja organism vajavad hapnikku. Tihti unustame korraliku hingamise ja vahel stressirohketes olukordades hoiame isegi enesele märkamatult hinge kinni. Sügav hingamine varustab meid hapnikuga ja aitab lõõgastuda.
Lõpeta teistega võistlemine. Sa juba oled unikaalne ja eriline ega pea kellelegi midagi tõestama. Piisab sellest, kui sa ise tead, et oled oluline.
Kui oled kiire elutempoga inimene ja tegevusi päeva jagub, siis on heaks nipiks nimekirjade kirjutamine. Nii vähendad meelespidamise vajadusest tulenevat stressi. Täida tähtsamad ja raskemad ülesanded esimesena. Ja tee alati ühte tegevust korraga. Nii oled efektiivsem ja asjad saavad tehtud korralikult.
Ka stressiga võitlemisel pole sa üksi. Abi saamiseks pöördu arsti poole. Perearst oskab kindlasti anda nõu ja suunata vastava alade spetsialistide poole (toitumisspetsialistid, psühholoogid). Arstid on tavalised inimesed nagu meie, aga nad on lihtsalt omandanud erialased teadmised, et meid aidata. Arsti ei tasu karta, vaid pigem pidada oma sõbraks. Neil on teadmised, mida vajame enda tervise hoidmiseks ja vastutasuks peame andma vaid avatuse enda muredest rääkida ja julguse abi küsima minna.
Maalehe erileht Mehe Tervis
