Lapsena olid Kristelil puusuusad, mis käisid rihmadega saabaste külge ning millega oli võrdlemisi ebamugav edasi liikuda. Siis ei saanudki tüdruk suusatamisest õiget mekki tunda ja et ka koolis kehalise tundides suusatamisele rõhku ei pandud, jäigi üle suusatamisele vaid tugitoolisportlasena kaasa elada. „Millegipärast on mulle alati meeldinud vaadata talialasid, eriti murdmaasuusatamist. Juba lapsena vaatasin suurvõistlusi ja imetlesin, kuidas sportlased küll nii kiirelt ja justkui ilma pingutuseta liiguvad. Neid vaadates tundus suusatamine
imelihtne,“ räägib Kristel. Siiski kulus veel aastaid enne, kui ta ise omal nahal tundma hakkas, et jah, suusatamine ongi lihtne.

Esimesed suusad ostis Kristel pooljuhuslikult. Teel soojamaareisilt koju sattus ta lennukis ajalehte lugedes kuulutusele, mis teatas suusavarustuse allahindlusest. Juba järgmisel päeval oli Kristel poes ja ostis endale varustuse. „Need ei olnud kuigi ägedad suusad. Ma ju ei teadnud, kas sõidan klassikalist või vabastiili. Poes siis arutasime müüjaga asja ja tema soovitusel ostsin universaalsed suusad. Hiljem selgus, et see oli viga, sest asjad, mis peaksid kõlbama justkui kõigeks, ei kõlba tegelikult õieti millekski,“ räägib Kristel. Igal juhul määris ta müüjalt saadud juhendi järgi suusad ära ja läks esimest korda suusatama.
Suusamääre osutuks nii pidavaks, et Nõmme kõige järsumast mäest sai Kristel rahulikult suuskadega üles kõndida. „Ei libisenud ma ei tagasi ega kahjuks ka mitte edasi,“ muigab ta. Paar korda käis ta veel mittelibisevate suuskadega sõitmas ja oleks peaaegu suusatamisele käega löönud, kui poleks sõpradega asaanud nn päris suuski proovida. „Ilm oli imeilus, võtsime laenutusest suusad ja läksime rajale. Alles siis sain ma aru, mismoodi peavad suusad päriselt libisema. Ega ma ju endiselt suusatada õieti ei osanud, aga nüüd vähemalt suusad ei takistanud enam minu edasi liikumist,“ räägib ta. Kristel jättis meelde laenutuse suuskade margi ning kodulinna jõudes läks ja ostis endale täpselt samasugused. Need on vabastiili suusad ning nendega sõidab Kristel tänini.

Alguses oli Kristeli vaimustus suusatamisest nii suur, et käis rajal iga nädal. „Õppisin ise vabastiili selgeks. Vaatasin, kuidas teised sõidavad ja katsusin samamoodi liikuda,“ räägib ta. Natuke nõu sai ta ka ühelt suusafännist sõbralt, kes rääkis veidi teooriat juurde ning aitas aru saada, mida Kristel võiks veel teisiti teha. „Varsti tekkiski tunne, et ma enam ei koperda, vaid sõidan,“ räägib ta ja lisab, et ta käib rajal puhtalt naudingu pärast. Eesmärk ei ole kellestki mööda saada või suusatamist väga suure ja tõsise treeninguna võtta.

Tavaliselt sõidab Kristel järjest vähemalt tund aega ning lemmikrajaks on viimasel ajal Harku ring Nõmmel. Kuigi see rada on valgustatud ja seal saaks sõitmas käia ka pimedal ajal, näiteks peale tööpäeva lõppu, eelistab Kristel suusatada päevavalguses – rajatunnetus ja tasakaal olevat hoopis teine. Boonuseks on veel muidugi see, kui juhtub olema ka päikeseline

Kui väga paljud Eesti inimesed ohkavad kurvalt lume maha tulles, siis Kristel ootab lund ja kurvastab, kui talv lumevaeseks jääb. Kahjuks kohe esimese lumega enamasti sõitma minna ei saa, aga sellegipoolest jälgib Kristel siis kogu aeg rajainfot, millal on suusarada juba nii hea, et saab sõidu ette võtta. „Mingil ajal ma pelgasin, et äkki unustan suusatamise ära, sest aeg, mil suusatada saab, on ju tegelikult lühike. Aga ei – esimestel kordadel olen ehk natuke kobam, aga juba paar korda mäest alla sõites tuleb kõik jälle meelde,“ ütleb ta.

Nendele, kes pole aga väga ammu suusatanud, kuid sees kripeldab, et tahaks jälle proovida, soovitab Kristel, et võtke algatuseks laenutusest suusad ja katsetage, kuidas on. „Ei ole vaja kohe investeerida varustusse või spetsiaalriietesse. Ka täiesti tavalised paksemad spordipüksid ajavad asja ära,“ ütleb ta. „Kõige tähtsam on hoopis see, et sa ise tahad kargel
talvepäeval minna välja liikuma. Ja see ettevõtmine tasub kindlasti ära – juba tunnike lumises metsas annab tohutult energiat ja häid emotsioone. Lisaks veel ilusad punased põsed ja natuke surisevad lihased. Suusatamine on mõnus!"

Fakte suusatamisest

Kuni 19. sajandi teise pooleni peetisuusatamist pigem mehelikuks spordialaks. Naistele sobivamaks peeti siis uisutamist.


none;mso-list:l0 level1 lfo1;tab-stops:28.3pt 56.65pt 85.0pt 113.35pt 141.7pt 170.05pt 198.4pt 226.75pt 255.1pt 283.45pt 311.8pt 340.15pt;
mso-layout-grid-align:none;text-autospace:none">
Symbol">·

mso-fareast-font-family:"Times New Roman"'>Suusatamise sünnimaaks peetakse Norrat. Arvatakse, et inimesed kasutasid puutükke lumel edasiliikumiseks juba 22 000 aastat tagasi.


none;mso-list:l0 level1 lfo1;tab-stops:28.3pt 56.65pt 85.0pt 113.35pt 141.7pt 170.05pt 198.4pt 226.75pt 255.1pt 283.45pt 311.8pt 340.15pt;
mso-layout-grid-align:none;text-autospace:none">
Symbol">·

mso-fareast-font-family:"Times New Roman"'>Murdmaasuusatamine on üks seitsmest spordialast, mis on alati olnud taliolümpiate kavas.


none;mso-list:l0 level1 lfo1;tab-stops:28.3pt 56.65pt 85.0pt 113.35pt 141.7pt 170.05pt 198.4pt 226.75pt 255.1pt 283.45pt 311.8pt 340.15pt;
mso-layout-grid-align:none;text-autospace:none">
Symbol">·

mso-fareast-font-family:"Times New Roman"'>Kuni 1980. aastateni sõideti ainult klassikalises stiilis.


none;mso-list:l0 level1 lfo1;tab-stops:28.3pt 56.65pt 85.0pt 113.35pt 141.7pt 170.05pt 198.4pt 226.75pt 255.1pt 283.45pt 311.8pt 340.15pt;
mso-layout-grid-align:none;text-autospace:none">
Symbol">·

mso-fareast-font-family:"Times New Roman"'>Suusatamine koormab ligi 90 % lihaskonnast.


none;mso-list:l0 level1 lfo1;tab-stops:28.3pt 56.65pt 85.0pt 113.35pt 141.7pt 170.05pt 198.4pt 226.75pt 255.1pt 283.45pt 311.8pt 340.15pt;
mso-layout-grid-align:none;text-autospace:none">
Symbol">·

mso-fareast-font-family:"Times New Roman"'>Suusatamine sobib hästi ka ülekaalulistele ja eakatele, kuna koormab liigeseid vähe.


none;mso-list:l0 level1 lfo1;tab-stops:28.3pt 56.65pt 85.0pt 113.35pt 141.7pt 170.05pt 198.4pt 226.75pt 255.1pt 283.45pt 311.8pt 340.15pt;
mso-layout-grid-align:none;text-autospace:none">
mso-fareast-font-family:"Times New Roman"'>


mso-fareast-font-family:"Times New Roman"'>Kuidas valida endale sobiv suusavarustus?

Kõigepealt tee kindlaks, kas sul on vaja klassikalise tehnika või vabastiili suuski. Kui sõidad mõlemas stiilis, siis leidub ka universaalsuuski.


none;mso-list:l1 level1 lfo2;tab-stops:28.3pt 56.65pt 85.0pt 113.35pt 141.7pt 170.05pt 198.4pt 226.75pt 255.1pt 283.45pt 311.8pt 340.15pt;
mso-layout-grid-align:none;text-autospace:none">
Symbol">·

mso-fareast-font-family:"Times New Roman"'>Klassikasuusad on vabastiili suuskadest pikemad ning võiksid olla oma kasvust 15–25 sentimeetrit pikemad.
Küsi müüjalt suuski oma kehakaalu järgi, sest mida raskem sa oled, seda jäigem peaks olema suusk. Poes määratakse kohe ära ka suusa nn pidamistsoon ehk koht, kuhu on õige määret panna.


none;mso-list:l1 level1 lfo2;tab-stops:28.3pt 56.65pt 85.0pt 113.35pt 141.7pt 170.05pt 198.4pt 226.75pt 255.1pt 283.45pt 311.8pt 340.15pt;
mso-layout-grid-align:none;text-autospace:none">
Symbol">·

mso-fareast-font-family:"Times New Roman"'>Uisku on mõnusam sõita lühemate suuskadega ning need peaksid suusatajast pikemad olema vaid 15 sentimeetrit. Neid tuleks samuti küsida oma kehakaalu järgi.


none;mso-list:l1 level1 lfo2;tab-stops:28.3pt 56.65pt 85.0pt 113.35pt 141.7pt 170.05pt 198.4pt 226.75pt 255.1pt 283.45pt 311.8pt 340.15pt;
mso-layout-grid-align:none;text-autospace:none">
Symbol">·

mso-fareast-font-family:"Times New Roman"'>Ka suusakeppide pikkus oleneb sõitmistehnikast. Klassikasõidu kepid peaksid ulatuma maast õlanukini, vabastiili kepid kuni kõrvanibuni. Kauplustes on ka tabelid, kust saad oma pikkusele sobivad kepid valida.


none;mso-list:l1 level1 lfo2;tab-stops:28.3pt 56.65pt 85.0pt 113.35pt 141.7pt 170.05pt 198.4pt 226.75pt 255.1pt 283.45pt 311.8pt 340.15pt;
mso-layout-grid-align:none;text-autospace:none">
Symbol">·

mso-fareast-font-family:"Times New Roman"'>Uisusaapad erinevad klassikasaapast selle poolest, et on ülevalt toestatud, seevastu klassikasaabas on madalam. Leidub ka kombisaapaid, millega harrastaja saab sõita mõlemat stiili. Saapad ei tohi kindlasti olla väiksed, vaid pigem pool kuni number suuremad.


none;mso-list:l1 level1 lfo2;tab-stops:28.3pt 56.65pt 85.0pt 113.35pt 141.7pt 170.05pt 198.4pt 226.75pt 255.1pt 283.45pt 311.8pt 340.15pt;
mso-layout-grid-align:none;text-autospace:none">
Symbol">·

mso-fareast-font-family:"Times New Roman"'>Klambrisüsteemid on samad kõikidel erinevate stiilide saabastel, kuid tasub tähele panna seda, et erinevate firmade klambrid ja saapad ei pruugi ühilduda. Nii oleks mõistlik osta klambrid ja saapad koos.


none;mso-list:l1 level1 lfo2;tab-stops:28.3pt 56.65pt 85.0pt 113.35pt 141.7pt 170.05pt 198.4pt 226.75pt 255.1pt 283.45pt 311.8pt 340.15pt;
mso-layout-grid-align:none;text-autospace:none">
Symbol">·

mso-fareast-font-family:"Times New Roman"'>Riietus vali suusatama minnes selline, et sul on kogu tegevuse ajal mõnus – et ei oleks külm, et tuul ei puhuks riietest ebameeldivalt läbi ega ei hakkaks sa üleriietamise tõttu ka higist nõretama. Riietus võiks olla kihiline ja peab kaitsma tuule eest, kuid samas niiskust läbi laskma. Riideid on parasjagu, kui sõidu alguses tunned end veidi jahedalt. Hea oleks kasutada spetsiaalset võrkpesu, mis jätab keha ümber kuiva õhukihi. Kindlasti kasuta mütsi, mis katab kõrvad. Nii väldid kõrvalestade külmumist. Pärast suusatamist vaheta kohe riided kuivade ja soojade vastu, et mitte külmetuda.

Rajainfot vaata http://terviserajad.ee/

Lugu ilmus BENU ajakirjas "Ilu ja Tervis", mis on tasuta saadaval Benu Apteekides.