Suvi on hea aeg salvkaevu puhastamiseks
Esmalt veendu ise, kas vesi on:
- lõhnatu,
- värvusetu,
- läbipaistev.
Seejärel lase vett tervisekaitseametis laboratoorselt uurida.
"Kindlasti tuleks igal aastal uurida kaevuvee mikrobioloogilisi näitajaid: Escherichia coli ja enterokokkide võimalikku esinemist. Need pahalased on otseseks ohuks tervisele," annab terviseamet teada.
Lisaks võiks kord kolme aasta jooksul uurida ka vee keemilisi näitajaid nagu nitriti, nitraadi ja pestitsiidide sisaldust kohtades, kus tegeletakse aktiivselt põllumajandusega, fluoriide Lääne-Eestis ja naftasaadusi.
Veel võiks uurida vee lõhna, värvi ja maitset mõjutavate ammooniumi, raua ja mangaani sisaldust, kuid see nõuanne on soovituslik.
"Kõik on korras alles siis, kui kõik on korras," ütlevad tervisekaitseametnikud.
Kui sa ei tea, kuidas proovi võtta või kuhu see viia, siis küsi julgelt nõu tervisameti inspektoritelt. Nende kontaktandmed piirkondade kaupa leiad SIIT.
Mida teha, kui kaevuvesi saastub?
- Kui vesi on mikrobioloogiliselt reostunud (infot peab andma analüüsi teinud labor või tervisekaitsetalitus), siis tuleb joomiseks ja kõikideks köögis toidu ja nõudega tehtavateks toiminguteks kasutatavat vett keeta.
- Keemiliselt reostunud vee puhul keetmine ei aita.
- Sellise vee kasutamine peab olema lühiajaline, st reostusallikas tuleb välja selgitada, seejärel likvideerida ning kaev puhastada ja desinfitseerida.
- Kaevusid võivad reostada suured üleujutused, kuid tihti piisab sellestki, kui vee võtmiseks kasutatakse erinevaid ämbreid või ei pesta ega desinfitseerita pidevalt kasutatavat ämbrit.
- Mikrobioloogilise reostuse puhul tuleb kaev kohe puhastada ja desinfitseerida. Juhised, kuidas seda teha, leiad SIIT.
- Kaevude puhastamine ja desinfitseerimine on hea ette võtta suvisel kuivaperioodil.
- Salvkaevu kasutamisel tuleb silmas pidada, et sageli vesi reostubki kaevus just seetõttu, et kaevu pole kaua puhastatud ega desinfitseeritud.
- Tuleb ette sedagi, et kaevu satuvad rotid, hiired või muud väikeloomad.
