Uuseni sõnul teab internetipõhine värbamisettevõte ja tööportaal CV Online pidevalt tööjõuturgu analüüsides, et mitmekülgsed kollektiivid osutuvad keskmisest edukamateks ja pakuvad ka töötajatele suuremat rahulolu. Eakamate töötajate tõhusat kaasamist takistavad aga nii tööandjate kui ka tööotsijate endi eelarvamused. "Meie töötame selle nimel, et tööandjate hoiak muutuks," rõhutas Uusen.

"Mõnikord muutub inimene ise vanuse kasvades ebakindlaks ja see paistab välja. Keegi peab sellest ringist välja murdma. Meie saadame tööandjatele igas vanuses kandidaate, sest kõik, kes oskuste poolest sobivad, peaks saama tööle sõltumata vanusest," selgitas CV-Online’i karjäärinõustaja-psühholoog Ivika Bord saates.

Eestis elab statistikaameti andmetel 1,319 miljonit inimest. Neist töötab ligikaudu 678 000. Pensioni sai eelmisel aastal 417 516 inimest ehk 31,7% kogu elanikkonnast.

Meil on 131 000 töötavat pensionäri. Iga kolmas pensionär töötab ja iga viies töötaja on pensionär.
Mõne pensionäri palgast makstakse suuremat sotsiaalmaksu, kui ta ise pensioniks saab.

65–69-aastaste vanuserühmas on kogutulu (palk + pension) peaaegu tuhat eurot kuus. See on praktiliselt sama palju, kui 30–34-aastased palka saavad.

Statistikaameti andmetel on Eestis ligi 21 000 töötavat pesnionäri, kelle palk ja pension kokku on üle 1500 euro. 7500 pensionäri teenib kokku üle 2000 euro kuus.

Vanemaealised saavad ise ka palju ära teha, et end tööturul maksma panna, lisas Uusen saates. Ta selgitas, et videotöötluse oskus on üks soovitumaid ettevõtetes, sest suur osa kommunikatsioonist nii ettevõtte sees kui väljapoole tugineb aina enam paljuski videole. „Kõik 60+ tööotsijad, tehke endale videotöötlus selgeks ja te saate tööle,“ julgustas Uusen.