Usklikud on sagedamini depressioonis

Londoni ülikooli kolledži teadlaste juhtimisel valminud rahvusvaheline uuring vaatles usklikkuse ja depressiooni seoseid.

Suurbritannia, Hispaania, Sloveenia, Hollandi, Portugali, Tšiili ja Eesti perearstikeskused küsitlesid ligi kümmet tuhandet inimest. Religioossus määrati kui kui püsiv mingi usulahu hulka kuulumine ja selle tavade täitmine. Spirituaalsuse all mõeldi seda, et inimene ei järgi kindlat religiooni, kuid usub, et on olemas mingi kõrgemalseisev jõud.

Uuringus kasutati 923 Eesti inimese andmeid ja religioosseks pidas end 4,3 protsenti. Eesti oli selle näitajaga viimane. (Tšiilis oli religioosseid 33 ja Portugalis 19 protsenti.) Spirituaalsed uskumused võttis omaks iga kaheksas Eesti küsitletu.

Kõikide riikide andmete analüüsimisel selgus, et usklikest inimestest 10,3 protsendil oli järgneva aasta jooksul vähemalt üks raske depressiooniepisood. Spirituaalse maailmavaatega inimestest langes raskesse meelemasendusse 10,5 ja ilmalikest 7 protsenti.

Riigiti olid tulemused väga erinevad, kuid üldise suundumuse kohaselt suurendasid tugevad usulised tõekspidamised depressiooni tekkimise tõenäosust. Samuti tekkis aasta jooksul rasket depressiooni usklikel sagedamini kui mitteusklikel. Näiteks Suurbritannias tekkis usklikel rasket depressiooni kolm korda sagedamini kui neil, kes pidasid end uskumatuteks. Kusjuures mida usklikumaks inimesed end pidasid, seda suurem oli risk raskeks depressiooniks.

Andmetest ei tulnud välja, et usk ja spirituaalsus võiks vaimset tervist kaitsta ja eluraskusi leevendada. Pigem võib spirituaalses padrikus ekslemine olla vaimsele tervisele kahjulik. Uurimus ilmus ajakirjas Psychological Medicine.

Novaator.err.ee