Tema sõnul tuuakse meedias välja pigem negatiivsed lood, kuid päriselt kirjeldasid inimesed palju positiivseid juhtumeid.

“Kuna inimesed veedavad suure osa oma ajast tööl, kus täidetakse koos erinevaid ülesandeid ja osaletakse ühisüritustel, siis on täiesti normaalne, et kellegi vastu tekib sümpaatia. Pigem sellisel puhul kahjulikust mõjust ei räägitud ning mainiti, et töökaaslaste vahelised romantilised suhted elavdasid töötegemist, sai nalja ja töökeskkonnas tekkis „uus energia“. Mainiti, et tänu vastastikusele sümpaatiale aidati teist osapoolt tööülesannete täitmisel ja romantilise suhte teke toetas usalduslikkust juhtkonna ning töötajate vahel,” rääkis Eber.

Terve ja normaalselt kulgev suhe võib anda indu ja seeläbi rikastada organisatsiooni töökeskkonda. “On palju õnnelikke inimesi, kes on leidnud armastuse või pereõnne just tänu toredale töökohale, kus oli võimalik kohtuda tulevase väljavalituga. Ka lühikesed platoonilised suhted võivad lisada inspiratsiooni ja motivatsiooni ning seeläbi toetada töösooritust või suhteid kollektiivis”.

Selgus, et kolleegid suhtuvad tolereerivamalt sellistesse romantilistesse töösuhetesse, kus osapooled pole alluvussuhtes, vaid töötavad samal tasandil.

Hierarhilise romantilise suhte puhul ja eriti siis, kui suhte osapooltest on kõrgemal positsioonil töötav mees, tajuvad kaastöötajad, et suhe võis tekkida omakasupüüdlikel ajenditel ning tunnetada ebavõrdset kohtlemist ning suhtes oleva partneri eelistamist.

2017. aastal CV Keskuse poolt avaldatud uuringus, kus osales enam kui 3000 Eesti töötajat erinevatest töövaldkondadest selgus, et kontoriromantikat on ise kogenud 16,6 protsenti vastajatest ja kolleegide vahel märganud 28,4 protsenti.