Kuidas sündisid teksapüksid ja teksariie denim

 (2)

Kuidas sündisid teksapüksid ja teksariie denim
MorgueFile

1850. aastatel oli Saksamaa juudi päritolu mehel Levi Straussil San Franciscos USA-s väike hulgimüügifirma, mis müüs kaubamärgi Levi’s all teksaseid ja teksariiet California kaevandustöölistele ja edasimüüjatele. Üks tema kliente Jacob Davis tuli mõttele tugevdada teksaste taskunurki vaskneetidega. 20. mail 1873. aastal registreeritigi USA patendi- ja kaubamärgiametis patent nr 139,121. Seda kuupäeva loetakse tänapäevaste teksaste alguseks.

Teksariie (denim) pärineb aga Prantsusmaalt Nîmes’ist („de Nimes“, [denim]). Teksapükse hakati riide värvi järgi nimetama „Genua siniseks“: itaalia keeles blu di Genova ja prantsuse keeles bleu de Gênes [blö dö žeen], millest inglispärase häälduse põhjal kujunes ingliskeelne kirjapilt jeans [džiins].
Ligi sajandi olid teksased eelkõige tööriietus. 1960. aastatel kujunes teksastest aga kiiresti ülemaailmne mood ja neist sai kultusriietus. Tänapäeval toodetakse teksapükse kõigis mõeldavates värvides, kuid valdavaks on endiselt jäänud sinine. Teksariidest valmistatakse erinevas stiilis pükse: kulunud välimusega, rebenenuid, narmendavaid, lühikesi...

Teksapüksid on väga praktilised ja sobivad kandmiseks kodus, reisil ja sobivad lisandiga isegi pidulikumal puhul. Neid ei maksa peljata ka vanematel inimestel, kelle kehakuju pole just modellimõõtu. Igas suuremas kaubanduskeskuses on teksapoed, kus saab müüjalt nõu küsida. Igale figuurile leiduvad sobivad püksid. Kvaliteetsed teksased on küll kallimad kui mõnest odavast ketipoest ostetud, kuid peavad uskumatult pikalt vastu, hoiavad värvi läbi mitme pesu ega veni välja.
Teksapüksid peab valima üsna kitsad, nii et lukk annab vaevu kinni, sest püksid venivad ja parajad püksid jäävad laiaks.

Loe veel

Elukiri

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ELUTARGA TOP

Viimased uudised