Kui noored jõudsid põhikooli, oli Brita juba kõrvuni armunud Oliverisse. Ent Oliverile meeldisid hoopis teised klassi tüdrukud. Brita perekond oli vaene ning ta tundis kurbust ja kadedust, et teised klassiõed said endale ilusaid riideid lubada ja alati nii head välja nägid. Sel ajal Britat noriti juba koolis tema väljanägemise pärast.

Õnneks oli Brital üks jõukamast peret sõbranna Janne, kes oli nõus neiule aeg-ajalt oma riideid ja ka meigiasju laenama. Neil päevadel tundis Brita end õnnelikuna ja teistega võrdsena.

Kuuenda klassi klassiõhtul kutsus tema suur armastus Oliver Brita tantsima. See oli esimene kord, kui Oliver Britast üldse välja tegi. Brita ja Oliver hakkasid sellest alates õhtuti ratastega koos väljas sõitmas käima ja rääkisid maast ja ilmast. Mitte tunnetest. Küll aga korraldasid nad põhikooli lõpuklassides juba väikeseid pidusid, kus tarbisid natuke alkoholi.

Ühel ööl võttis Oliver ka Brita kaissu. Brita oli äärmiselt õnnelik, sest nad kohtusid üha sagedamini ja neil oli koos lõbus ja hea olla. Britale hakkas tunduma, et nüüd ongi tal lõpuks võimalik Oliver enda poiss-sõbraks saada.

Ent saatusel olid Brita jaoks teised plaanid. Nende klassi tuli uus tüdruk Jaana, kellesse Oliver peaaegu kohe armus. Neist sai paar.

Brita oli sügavalt kurb ja elas seda kaotust väga üle. Sel ajal, kui peaaegu kõikidel teistel klassi tüdrukutel olid juba väljavalitud, siis temal polnud kedagi. Jaana ja Oliver olid õnnelikult koos ning Brita püüdis kogu hingest Oliveri unustada, sest lootust enam polnud.

Siiski ka keskkooli ajal kadetses Brita vahel Oliveri ja Jaana armastust, ent ta oli juba löönud oma unistustele käega.

Oma esimese armastuse leidis Brita 17aastaselt hoopis toonase suhtlusportaali rate.ee. vahendusel. Brita armus sügavalt ning oli üle hulga aja õnnelik. Tema esimene suhe kestis aga vaid poolteist aastat ning sai õudsa lõpu, sest noormees osutus vägivaldseks.

Üle 20 eluaasta jõudnuna oli Brita suhetes pettunud ega otsinudki enam kedagi enda kõrvale. Ta läks ülikooli ja töötas ennast üles. Temast sai kaunis ja edukas naine ning hinnatud müügijuht. Tal oli nüüd piisavalt raha, et endale kauneid asju osta ja ka oma välimusse investeerida. Brita nautis seda aega ja ka oma seisundit.

Ühel õhtul tuli Britale e-kiri, et toimub klassikokkutulek. Selleks ajaks oli Brita juba 27-aastane, ikka üksik, kuigi mitte ilma austajateta. Ta oli vägagai huvitatud sinna kokkutulekule minemisest.

Kui Brita klassikokkutulekule saabus, oli ta esmalt ehmatanud muutustest, mis tema kaaslastega olid toimunud. Päris paljud tema kaunid klassikaaslased olid juba lapse või kaks sünnitanud, kaalus väga palju juurde võtnud ning ei näinud enam mite sugugi nii head välja. Paljud Brita klassikaaslased tulid koos oma partnerite ja lastega. Brital lapsi polnud, aga ega ta sellepärast end küll kuidagi halvemini tundnud.

Kui klassikokkutulekule saabus Brita suur armastus Oliver, oli ta šokeeritud. Mees nägi kuidagi väsinud välja ja silm ei säranud üldse nii nagu nooruses. Selgus, et nad said koos Jaanaga lapse. Jaana oli temaga kaasas ja temagi oli tuntavalt ülekaaluline. Mis nendega ometi juhtunud on, mõtiskles Brita omaette.

Brita otsustas minna neile „tere“ ütlema. Kui Jaana ja Oliver end ümber pöörasid ja talle otsa vaatasid, olid nende näod pehmelt öeldes ehumunud. Nad mõlemad kallistasid Britat. Oliver ei suutnud uskuda: „Kas see oled tõesti sina, Brita? Sa näed nii imeline välja, täielik printsess!“
Oliver ei saanudki sel õhtul enam silmi Britalt ning Jaana märkas seda. Tol õhtul tõreles mitu korda Oliveriga, et mees lõpetaks Brita imetlemise. „Meil on ühine laps,“ kutsus Jaana Oliveri korrale. Ent paistis, et Jaana jutt libises Oliveri kõrvadest mööda.

Pärast klassikokkutulekut kirjutas Oliver sotsiaalmeedias Britale, et ei suuda enam naist unustada, ei suuda kellelegi teisele mõelda ja tahab ainult Britaga olla.Ta kutsus Britat korduvalt välja. Ent Brita keeldus.

Mees proovis naise ilu kiites teda komplimentidega üles soojendada, nende ilusat kooliaega meenutada ja ilusat tulevikku maalida, kuid Brita jäi resoluutseks.

Brita kirjutas mehele kirja ja avaldas lootust, et sellega nende suhtlemine lõpeb: „Kallis Oliver! Ma olin lapsepõlvest saadik sinusse armunud. Sa ei teinud minust väljagi. Ja kui lõpuks tegid, siis leidsid peagi uue armastuse. Kui sa oleksid toona minust välja teinud rohkem, ehk oleksime meie need, kes oleksid tulnud enda pisibeebit näitama. Paraku nii ei läinud. Soovin sulle edu Jaanaga ja teie perekonnale head. Kuid meil ei tule enam iial midagi välja.“