Kui Marek oma tundest Kristile rääkida julges, sai ta aru, et see tunne on vastastikune. Marek oli armuõnnest uimane, aga samas süda valutas naise ja tütre pärast.

Marek hakkas Kristil külas käima. Need olid nagu teistelt varastatud õhtud, sest linna peale jalutama, teatrisse või kinno nad ei saanud ju minna. Kristi ei nõudnudki seda, aga ilmselt ei tahtnud ta meest piinlikku olukorda panna või ennast abielulõhkujana näidata.

Marek ei teadnud, mida teha. Ta ei tahtnud oma naist ja last jätta. Aga kahjuks kuulis tema naine juba n-ö heasoovijate käest, et ta kavatseb oma naise ja lapse jätta. Või vähemalt seda, et ta käib teise naise juures. Kaidi küsis kodus, kas mees jätab ta maha. Marek pomises terve õhtu vabandusi, et ta ise ka ei tea, kuidas nii läks ja et ta enam ei lähe Kristi juurde.

Aga mõlemad tajusid, et kodus oli nüüd täiesti teistsugune õhustik. Ühel õhtul, kui Marek töölt tuli, leidis ta laualt Kaidi kirjutatud sedelikese, et sellisel kooselul pole mõtet ja ta sõidab tütrega oma ema juurde. Marek helistas naisele nagu segane. Kahekümnendal korral võttis Kaidi toru. Marek muudkui kordas, et armastab teda. Kaidi ütles külmalt, et kuu aega elab ta kindlasti ema juures, palus endale mitte helistada ja lisas, et kuu aja pärast vaatab, mida edasi teha.

Marek ilmselt tundis, et see asi justkui lahenes ja hakkas nüüd igal õhtul Kristi juures käima. Nüüd ei pidanud enam kodus leiutama ka, kus ta oli. Ta oli nii muretu ja õnnelik. Ka selle üle, et Kristi ei küsinud, mis neist edasi saab. Sest Marek poleks osanud vastata.
Kaidile helistas Marek pea iga päev ja naine näis talle andestavat.

Ühel õhtul, kui Marek tahtis hakata Kristi poole minema, ei vastanud Kristi telefonikõnele. Ta ei vastanud ka sõnumile. Marek helistas pidevalt ja oli täiesti ahastuses. Siis lülitas Kristi telefoni välja. Midagi pidi olema juhtunud. Vähemalt sai Marek tuttava kaudu teada, et Kristi käis tööl ja temaga paistis kõik korras olevat.

Järgmise päeva hommikul leidis Marek postkastist Kristi e-kirja, et ärgu mees enam kunagi tema juurde tulgu, aga sellest, mis äsja juhtus, teab täpsemalt rääkida Mareki ema.
Kristi kirjutas, et ta ei tea, mis Mareki emal on asja tema eluga ja kust ema üldse tema nime ja telefoni ja meiliaadressi ja üldse kogu info sai, aga et teda pole kunagi elus niimoodi alandatud, nagu tegi see naine. Ja lõpetas, et Marek on sama tühine kui ta ema.
Seda rünnakut ja niisugust asjade käiku ei osanud Marek küll karta.

Marekile meenus nüüd üks õhtu ema juures, kui ema oli rääkinud murelikult, et ta oma naist ja tütart hoiaks. Oli öelnud, et ilmas on kindlasti veel naisi, kellele sa meeldid, aga nii head inimest ja truud kaaslast sa rohkem ei leia. Ja lisas ähvardavalt, et tema on valmis aferistide vastu ja oma poja õnne eest võitlema. Marek oli muiates öelnud, et pole vaja kellegi vastu võidelda, sest neil on kõik hästi.

Asi oli siis selge. Ema oligi võidelnud poja õnne eest. Ja nii, et oli võideldud. Marek tundis, et tal ei ole enam ema. Ta ei hakanud isegi helistama ega emaga riidlema. Mis sest enam. Suur lollus oli tehtud.

Et oma raevu kuidagi talitseda, mõtiskles Marek, kuidas küll ema nii osav luuraja on. Kas ema sõbrannade või töökaaslaste hulgas on inimesi, kes Kristit teavad?

Marek üritas mitme kuu jooksul korduvalt ja korduvalt Kristiga suhelda, aga naine lõpetas kõik kõned kiiresti, paludes mitte kunagi enam helistada. Lõpuks pidas Marek kuu aega vahet ja proovis uuesti. Kristi saatis vastuseks sõnumi „jäta mind rahule!“ Ja Marek jättis.

Vahepeal oli Mareki abikaasa Kaidi kõigest teada saanud ja kinnitas mehele, et ei taha temast enam midagi kuulda, kui ta just tütrega ei tule suhtlema.

Marek ei teagi, kas ema pärast läks kõik lörri. Ta väga loodab, et mitte ema sekkumise pärast, vaid näiteks tema otsustamatuse pärast, sest ta ei lubanud ju lahku minna. Marek vähemalt lohutab end nii.

Kristil on nüüd uus suhe ja laps tulemas. Kiiresti käis, mõtles Marek masendusega, kui sellest teada sai. Võib-olla seda uut suhet poleks nii kiiresti tulnud, kui kui Mareki ema poleks teda töödelnud.
Marek palub täiskasvanud laste emasid, kes seda juhtuvad lugema, et laske ikka lastel ise oma suhteid korraldada, kui nad just ise nõu ei küsi. Muidugi me tahame kõik parimat, ka vanemad tahavad lastele parimat ja lapsed ise tahavad ka parimat endale. Keegi ei loo ju suhet selleprärast, et see lörri läheks või selleks, et keegi kolmas saaks sinna vahele tulla. Väljastpoolt paistavad aga asjad natuke teistmoodi kui ise selle elu keskel olles. Ju kui laps teebki väljastpoolt vaadates ilmselgelt lolli otsuse, siis las ta teeb oma lolli otsuse ise. Tema asjade korraldamine tema eest ei tee midagi paremaks.

Nüüd on uus mees nii Kristil kui ka Mareki abikaasal Kaidil, kuigi Kaidi koos ei ela mehega. Õnneks saab Marek tütrega suhelda alati, kui ta soovib. Emaga hakkas Marek suhtlema alles aasta pärast seda skandaali, aga endiseks ei muutu need suhted ilmselt enam kunagi.