Jaanika lugu: minu 10 aastat kestnud kooselu varises kokku ühe päevaga

 (16)

Jaanika lugu: minu 10 aastat kestnud kooselu varises kokku ühe päevaga
Luca Bravo/Unsplash

„Kohtusin Meelisega 10 aastat tagasi jõulupühade ajal ühes Tallinna vanalinna baaris. Ootasime mõlemad vetsujärjekorras ja hakkasime ühtäkki täiesti juhuslikult arutlema igavikulistel teemadel. Jutt klappis meil igatahes esimesest sõnapaarist ja hiljem suundusime koos leti äärde uusi jooke tellima,“ alustab Jaanika oma lugu.

Tol õhtul me rohkem juttu ei rääkinudki, aga ta jäi meelde ja võiks öelda, et esimene kõks oli ära käinud. Kuna meil oli ka ühised tuttavaid, siis järgmistel päevadel tegin kõvasti kodutööd. Toona igasugu sotsiaalvõrgustikud veel levinud ei olnud, kust infot hankida. Igatahes peagi võtsin julguse kokku ja saatsin mobiiliga esimese argliku sõnumi.

Sõnumile kahjuks vastust ei tulnud ja vahepeal sain ka teada, miks ta ei vastanud. Nimelt elas ta juba neli aastat ühe naisega koos. Olin mõtet juba maha matmas, kui ühel järjekordselt reedel samas baaris sattusime taas kokku. Mina olin sõbrannaga, aga tema oli minu õnneks üksi.

Sättisime ennast tema kõrvale ja lasime napsul hea maitsta. Jutt jooksis, sõbranna ilmselt luges meie kehakeelt, tundis end natuke solvatuna ja lahkus. Varsti vahetasime baarileti äärsed kohad natuke hubasema diivaninurgakese vastu.

Külgetõmbejõud oli selleks ajaks juba täitsa vastastikune ja eks alkoholilgi oli oma roll.
Kahtlesin küll, kas nii ikka võib, ikkagi teise naise mees. Samas ütlesin endale, et armastus ohvreid ei tunne ja risti ette ei löönud. Lõpetasime igatahes minu pool voodis. Hommikul ärgates ta koju ei kiirustanud. Küsisin, et mis meist nüüd saab ning ta vastas, et eks aeg näitab.

Loe veel

Seotud lood:

Ja aeg näitaski - kuu aja pärast kolisime kokku ja eelmine naine oli minevik. Varsti soetasime ka uue elamise, meie esimese ühise korteri. Elu oli nii ilus!

Meil oli väga palju ühist. Ta eelmine naine oli olnud selline juristi tüüpi töönarkomaan. Minule aga meeldis ulme, müstika, vanad filmid ja muusikamaitse oli meil ka 100% sama.

Veetsime väga palju aega koos. Rääkisime ka lapsest, aga mina veel ei soovinud last. Lubasin talle, et kunagi ikka ja ta oli nõus ootama.

Sellises õndsas harmoonias elasime peaaegu kaheksa aastat. Ei saa öelda, et viimased kaks aastat oleks halvad olnud, aga me vaidlesime natuke rohkem ja mõned huvid läksid ka lahku. Lasin tal rahulikult käia ka üksi pidudel.

Öö peale ta kunagi ei jäänud ja kõik tundus korras, aga sisemuses tundsin, et kõik ei ole enam päris endine. Ja siis töölt koju tulles ütles ütles ta kord, et tahab rääkida. Rääkiski, et nüüd on asjad nii, et tema kolib välja, kuna on leidnud elu armastuse. Lubas, et korteriasjaga tegeleme hiljem, kui aega rohkem tekib.

Alles nüüd, kui ma sellest laksust toibuma hakkan, olen saanud kõvasti mõelda, mis siis valesti läks. Kas ühine laps oleks suhte päästnud?

Küsimusi on palju ja vastuseid ma ilmselt ei saa kunagi. Kuid paistab nii, et saatusel oli mulle varuks sama kaigas, millega ma Meelise eelmisele naisele lajatasin, kui temalt mehe ära võtsin. Selgusetu on seegi, kas Meelis ka kunagi naiste mahajätmise eest maksab.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ELUTARGA TOP

Viimased uudised