Kai lugu: üksinda kodus, kaks last ja võõras noormees

 (1)

Kai lugu: üksinda kodus, kaks last ja võõras noormees
Pexels.com

Kui mees kolis ära ja lahutasime abielu, jäin üksi kasvatama väikest poega ja tütart. Elu oli kitsas nii ruumilises kui rahalises mõttes, sest elasime ühetoalises korteris ja mu kesine õepalk aitas vaevu ots otsaga kokku tulla, sest väikeste lastega ei saanud öövalveid lisaks võtta.

Mehele ma rahanõuet ei esitanud, sest see oleks olnud võimalik ainult kohtus, aga ma tahtsin sellest mitte eriti viinalembesest, aga niisama täielikust lorust võimalikult eemale hoida.

Mehe vanematega säilis aga suurepärane kontakt - nad armastasid lapsi ja toetasid mind. Kui tütar kooli läks, elas ta koguni nende juures, sest sealt oli lähem ja ohutum koolis käia.

Varsti vahetasin töökohta ja läksin müüjaks. Palk oli natuke suurem, aga nüüd olin nädala tööl, nädala kodus. See oli lastele rohkem meeltmööda ja ka majapidamises sain rohkem ära tehtud.
Mu sünnipäev langes just töönädalasse. Peo pidamiseks polnud ei raha ega tuju. Ka polnud tegemist juubeliga, sest sain 33-aastaseks. Kuna keegi mu värsketest kolleegidest ilmselt ei teadnudki, et mul sünnipäev on, siis otsustasin, et ostan šokolaadi ja väikese tordi, tulen koju, maiustan ja heidan magama. Pealegi olin üksi - oli suvi ja lapsed maal.

Jõudsin koju, tundsin end üsna väsinuna, läksin duši alla ja nautisin juba ette mõtet oma õhtusöögist üksinduses. Olin vannitoas vaevalt lõpetanud, kui käis uksekell. Imestasin, sest ei osanud kedagi oodata.

Seotud lood:

Siinkohal pean vahele ütlema, et vaatamata oma viltuläinud meheleminekule polnud ma siiski kaotanud lapselikku innustust ja võimet vaimustuda.

Nojah, mulle tuli külla parima sõbranna kunagine kallim, kelle kõrval seisis vaikides võõras, tõsise ilmega noor mees. Tuttav mees ütles vabandades, et otsustas mu sünnipäevale tulla, sest sai teada, et olen üksi, ja arvas, et tunnen end ehk liiga nukrana. Ja lisas naljatades oma kaaslasele osutades: "Loodetavasti sa ei pahanda, et oma sõbra kingituseks kaasa tõin."

Pidin peaaegu ümber kukkuma. Esiteks polnud ma külaliste vastuvõtuks sugugi valmis, teiseks tundsin piinlikkust nii isevärki "kingituse" pärast, aga kolmandaks on üllatused mulle alati meeldinud ja ma olin ikka põnevil ka. Üsna ujeda olemisega võõras ei paistnud mu tuttava sõnadest sugugi vähem kimbatuses olevat.

Loe veel

Katsin kiiresti kohvilaua, sest ma polnud ju õnneks oma pisikest torti ja šokolaadipakki veel avada jõudnud. Atmosfäär muutus tasapisi lahedamaks. Viskasime nalja iseäraliku sünnipäevapeo üle ja tuletasime vanu aegu meelde. Võõras noormees muudkui esitas mulle küsimusi: kuidas elan, kuidas ja kus vaba aega veedan ja mis ma sellest maailma elust ja Eesti asjast üldse mõtlen. Korraga ütles ta igasuguse sissejuhatuseta, et ma olen väga ilus ja et ta poleks eluilmas uskunud, et mul on juba kaks last, kuna ma olevat veel ise nagu laps. Oleksin seda ehk taktituks pidanud, aga ta rääkis nii ilma poosita, nagu analüüsiks mind kui nähtust, milletaolisega pole enne kokku puutunud.

Rohkem sedasorti teemad kõne alla ei tulnud. Rääkisime veel maast ja ilmast ning varsti läksid nad tänades minema, kuigi õhtu oli alles rohkem kui noor. Uitmõtteis tuli Jaak mulle õhtul veel meelde, aga mitte eriti. Olin mõlemale tänulik, et mu sünnipäev nii toredaks kujunes.

Suur oli minu üllatus, kui järgmisel õhtul töölt tulles Jaagu poe ees ootamas leidsin. Ta ütles ootamatult ja lihtsalt, et mõtles minu peale terve öö ja tahaks minu sõbraks saada. Järgmisel päeval ta tunnistas, et armus minusse juba sel hetkel, kui ukse avasin, hommikumantlis ja märjad juuksed sassis. Ning kaotas päriselt pea, kui teda kingituseks kuulutati...

Egas midagi, pidin tunnistama, et minagi ei jäänud tema suhtes sugugi ükskõikseks - hea välimusega mees, minust kolm aastat noorem, pole kunagi abielus olnud, tähendab - pole kedagi kurvastanud ega reetnud. Kui lapsi meelde tuletasin, leidis Jaak, et tema pärast võiks mul neid kas või viis olla. Tutvustasin teda ka oma endisele ämmale ja äiale. Minu enda vaenmad on surnud. Ämm ja äi võtsid ta kohe omaks ja ka lapsed olid Jaagust võlutud. Tema hoiab meid kõiki.

Aasta elasime vabaabielu, aga äsja sündis meil poeg ja me abiellusime. Mul on nüüd lisaks oma perele ka kaks armast ämma-äia ja lastel kaks vanaema ja vanaisa. Kõlab liiga idülliliselt, aga räägin seda selleks, et naised meelt ei heidaks - mitte kunagi ei maksa kaotada lootust, et enam midagi ilusat ei tule. Isegi siis, kui hing on väga nukker, võib saatusel midagi paremat varuks olla.

Stig
Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare