Joonase firma hakkas vaatamata algusraskustele siiski toimima, kuigi investorid lootsid paremaid tulemusi ning finantsprobleemid kimbutasid Joonast pidevalt, kui oli vaja uus kaubapartii kaupa juurde tellida. Kokkulepped kaubanduskeskustega olid pikaajalised, ent Joonasel polnud sageli vajalikul hetkel raha.

Samal ajal, kui tema firma oli paar aastat tegutsenud, tutvus Joonas kauni malbe neiu Kertuga. Kuigi Joonas oli oma tutvusringkonna arvates välimuselt täiesti tavaline, avaldas ta Kertule sügavat muljet sellega, kui palju ta oli oma noores elus juba palju teinud. Eks Joonas uhkustas ka tol tutvumise õhtul oma ärisaavutustega ning tegi hiljem naisele tipprestoranis kõige kallimad road välja.

Kertule sai kiiresti selgeks, et Joonas raha lugema ei pea ja ühtki rahaprobleemi tal pole. Kuna Kertu oli ise jõukast perest, meeldisid talle väga mehed, kes majanduslikult hästi hakkama saavad ja kui vaja, suudavad naistki ülal pidada.

Joonase ja Kertu suhe arenes mehe romantiliste žestide saatel kiiresti. Kolmekuuse igapäevase suhtlemise järel kolis Kertu Joonase uhkesse korterisse.

Kertu ei osanud oaimata, mis teda ees ootab. Üsna kooselu alguses hakkas Joonas kurtma, et firmal on hetkel rasked ajad ning et äkki peaks selle ära müüma ja uue projekti käivitama. Kertu siis küsis, et kas mehel rohkem pole võimalik laenu võtta, et oma uus projekt hooga käivitada. Mees kehitas õlgu, et laenu suhtes on ta skeptiline.

Kertu oli Joonasesse väga armunud, ta usaldas meest täielikult ja tahtis, et neil koos kõik hästi läheks. Kallima murekoorem tegi ka Kertu murelikuks. Ühel õhtul mainis Joonas, kas ehk Kertu saaks oma vanematelt raha küsida, muidu ta asju jooksma ei saa. Ettepanek mõjus Kertule kui külm vesi krae vahele. Ta oli segaduses ja otsis vastuseid. Joonasel tundus ju kõik edenevat, kuidas nüüd siis nii, et peab lausa tema vanematelt raha laenama?

Ent Kertu armastas meest ja otsustas teda aidata. Ta rääkis vanematega väga rahulikult ja argumenteeritult ning küsis neilt 10 000 eurot laenu pooleks aastaks. Joonasel oli ülimalt hea meel ning ta kinnitas naisele, et maksab esimesel võimalusel ja isegi võib-olla paari kuu pärast tagasi. Ta veenis Kertut, et tänu sellele projektile saavad nad mõlemad rikkaks.

Päevad ja kuud möödusid, kuid projekti arengu kohta ei kuulnud Kertu suurt midagi. Ühel õhtul istus Joonas murelikult kööginurgas ja suitsetas pliidi kohal järjest mitu sigaretti. Kertu läks pärima, mis meest vaevab. Selgus, et Joonasel on ikkagi veel raha puudu, et projekt saaks lõpule viidud. Kui Kertu küsis summat, kohkus ta korralikult.

"15 000 eurot on veel puudu?" oli Kertu segaduses. "Jah," ütles Joonas pea nuttes. Kertu oli täiesti nõutu. Ent Joonas anus, et ainult Kertu saab teda veel aidata. Kertu hämmelduse peale, kuidas tema enam aidata saab, pakkus Joonas, et Kertu võiks pangast laenu võtta. Mees teadis, et korter, kus elab Kertu vanaema, on Kertu vanaema palvel Kertu nimele kirjutatud, et vajalikke asju ajaks ja arved maksaks (küll vanaema raha eest) lapselaps, kes selle pärast korteri pärast vanaema surma nagunii endale saaks. Selle korteri renoveerimiseks saaks Kertu laenu võtta. Pärast seda vestlust oli Kertu niivõrd šokeeritud, et läks varakult magama.

Järgmisel õhtul oli Joonas laua katnud delikatessidega ning lauda ehitisid ka tulipunased roosid ja reisipiletid Hispaaniasse. Mida see nüüd tähendab, mõtles ja küsis Kertu. „Kallis, ma tahan sulle lihtsalt öelda, kui väga ma sind armastan, ja et sa väärid kõige paremat. Kas tuled koos minuga Hispaaniasse puhkama?”

Kertu hüppas õnnest ja kallistas Joonast tugevamini kui eales varem.
Kui Joonas hommikul tööle läks, vajus Kertu mõtteisse. Ta nuusutas roose ja mõtles, kui imeline mees Joonas on. Korraga meenus talle eilne tõsine vestlus. Ta tõreles isendaga: "Joonas on mu vastu nii lahke ja mida mina teen? Olen lihtsalt bitch, kes ei aita oma meest, et ta saaks oma unistused ellu viia."

Talle meenusid Joonase sõnad, et selle projekti õnnestumine teeb nad mõlemad rikkaks ja ta oli valmis selle riski võtma. Pärast seda hakkas naine pangaga asju ajama.
Kertu oli valmis aitama oma meest nii tema kui ka enda hea elu nimel. Pealegi oligi temalgi kõrini turunduses teistele raha teenimisest ja ta tahtis hoopis oma ilusalongi asutada. Ta ihkas vabamat ja luksuslikumat elu.

Ühel õhtul, kui laen oli käes, ootas Kertu Joonast koju küünlavalgel punases pitspesus. Joonas ei uskunud oma silmi, tõstis Kertu kõrgele õhku ning korrutas, kui väga ta naist armastab. "Nüüd saame tõeliselt rikkaks, mu kuninganna," sõnas Joonas.

Pärast romantilist ööd teatas Kertu, et ta võttis töö juurest puhkuse ning on valmis nädalaks Hispaaniasse sõitma. Joonas oli sõnatu ja kurb: "Kallis, ma ei saa. Meil on järgmisel nädalal välispartneritega kohtumine, kus räägime projektist ja ettevõtte tulevikust."

"Aga lend on kahe päeva pärast, mis siis saab?" ahastas Kertu. Joonas rahustas naist: "See, et mina ei tule, ei tähenda, et sina ei võiks minna. Mõtle puhkusele. Sa jõuad veel ju mõne sõbranna kaasa kutsuda, teil on kindlasti koos lõbus." Kertu mossitas natuke, kuid järele mõeldes polnudki Joonase plaan nii halb. Kertu oli ammu tahtnud oma sõbrannaga reisile minna.

Joonas rõõmustas ja tõdes, et küllap jõuavad nad reisida veel glamuursematesse sihtkohtadesse. Kertu hakkas naerma ning arusaamatus laheneski sama lihtsalt.

Kui ärasõidupäeva hommikul Joonas Kertu ja ta sõbranna Andra lennujaama viis, pani ta naisele lennujaamas kaela kuldketi südamekujulise ripatsiga. "Et ma su südamele alati lähedal oleksin, mu arm!" Noored embasid ja suudlesid teineteist ning Joonas jäi lahkuvale Kertule järele vaatama.
Kui Joonas tagasi korterisse jõudis, meenus talle, et on täna viimane aeg tasuda üürimakse või vastasel juhul peab ta välja kolima. Ta otsustas teise variandi kasuks. Ta pakkis kõik Kertu asjad kokku ning saatis need Smartpostiga Kertu vanematele. Ise otsustas ta kolida Tartusse.

Kertu reis oli fantastiline. Kui ta koos sõbrannaga reisilt tagasi jõudis, polnud tema ehmatuseks kedagi teda ootamas, kuigi Joonas oli lubanud tulla. Joonase telefon oli välja lülitatud. Kertu sõitis koju ja helistas kella, sest võtit ta kaasa ei võtnud. Talle vastas võõras noormees.
"Ma elan siin, kes teie olete?" nõudis Kertu.

Noormees ütles kohmetult, et ta üürib seda korterit ja kutsus Kertu üles. Seal oli veel teinegi noormees ja nad rääkisid, et eelmine üürnik loobus pinnast ja nad on nüüd siin viis päeva juba. Kertu oli raevus. Joonase telefon oli välja lülitatud. Kertu läks välja ja lihtsalt hakkas nende vana korteri ukse taga trepi peal nutma. Tundus, et kogu maailm variseb jalge ette. Ta helistas emale ning uuris, ega nemad isaga midagi Joonasest ei tea. Nemad ei teadnud midagi, kuid ema teatas rõõmustades, et Kertule on mitu pakki saabunud. Kertu sai kohe aru, et need on tema riided ja mees oli teda lihtsalt ära kasutanud, et temalt raha välja petta. Ja kellele sa kaebad, kui naiivne oled. Isa ja Joonase laenulepingu kohta oli küll paber, aga ei mingeid tagatisi. Isa ütles kohe, et tema kannab selle raha maha. Kertu tundis rõõmu, et ta suutis mõne kuuga joonase oma elust maha kanda ega mõelnud temast enam. Tõsi, ta mõtles siiski iga kuu vähemalt sel ajal Joonasele, kui tema pangakontolt laenumakse maha läks.