Maria lugu: pärast unistuste mehe juurde kolimist hakkasid toimuma kummalised asjad

 (57)

Maria lugu: pärast unistuste mehe juurde kolimist hakkasid toimuma kummalised asjad
Pexels.com

Maria on hea välimusega neiu, kes töötab ettekandjana ja kes veel 21aastaselt oli neitsi, kuna polnud leidnud endale ühtegi sobivat poiss-sõpra. Siis ilmus ta ellu mees, kes kõik sassi lõi.

Kui kõik tema sõbrannad juba nautisid armurõõme, ootas Maria oma ellu armastust. Midagi erilist. Ta ootas kedagi, kes paneks tal liblikad kõhus lendama, kes ta päevad naeru ja hoolitsusega täidaks.

Maria ei olnud kodus konutaja. Ta käis küll väljas ja oli tutvumisele avatud, kuid sobilikku kandidaati tema käikudelt silma ei jäänud.

Siis pidas sõbranna Krista oma 25. sünnipäeva, kuhu ta kutsus ka Maria. Pidu pidi tulema suursugune. Ikkagi juubel, rõhutas Krista Mariale, ja ütles, et sõbranna peab tulema.
Maria ei tundnud end tol päeval üldse hästi ning tahtis pigem kodus telekast lemmiksaateid vaadata. Kuid tema südametunnistus ei lubanud heale sõbrannale ära öelda. Niisiis otsustas Maria minna peole ja end tolleks õhtuks n-ö ilusaks teha.

Kui Maria kohale jõudis, oli pidu juba üsna hoos. Noored õnnitlesid Kristat. Joodi kallist vahuveini ja rohkelt veini. Peolaud oli vapustav, kuna Krista ise töötas kokana.
Kui laua taga oli piisavalt ühiselt söödud ja joodud, algasid erinevad mängud, mida Krista oli sünnipäevapeo jaoks planeerinud.

Enne seda aga tutvuti põgusalt üksteisega. Ühel hetkel tuli Krista juurde umbes 27aastane noormees, võttis tal ümbert kinni ja keerutas teda. Maria oli ehmunud. „Mida te teete!“ hüüdis ta, kuni nägi noormehe nägu. Tema ees seisis kena, justkui ajakirjakaanelt tuppa tulnud noormees. Seejärel ei suutnud Maria öelda ühtki sõna. „Mina olen Sander,“ tutvustas noormees end. Ja küsis: „Ja sina oled?” Maria vaatas endiselt noormehe smaragdrohelistesse silmadesse ja tundis, kuidas sees hakkab keerama: „Mina olen Maria,“ vastas ta tagasihoidlikult. Sander naeris ja möönis, et talle on alati meeldinud tagasihoidlikud tütarlapsed. Seejärel vedas Sander Maria tantsule ning Maria tundis, kuidas ta põlved lähevad esimest korda elus nõrgaks. See peab unenägu olema, mõtles Maria.

Loe veel

Seotud lood:

Kolm päeva pärast Krista juubelit teadis Maria, et ei saa enam Sandrit kuidagi peast välja. Sander aga polnud teda sotsiaalmeedias üles otsinud ja telefoninumberid polnud nad vahetanud.
Ühel hilisõhtul, kui Maria väsinuna ja kurvana töölt koju jõudis, seisis tema korteriukse ees Sander. Maria oli šokeeritud: „Mida sina siin teed? Kuidas sa sisse said? Kust sa tead, kus ma elan?“
Sander naeris: „Nii palju küsimusi. Lähme parem tuppa.“
Maria keeras korteriukse lahti, samal ajal Sandri mehelikku parfüümi nautides.
Maria käis kiiresti pesemas ning hakkas seejärel mehelt aru pärima: „Miks sa siin oled?“ Sander hakkas naerma: „Kas see pole mitte ilmselge? Tulin sind otsima, sest sa meeldid mulle väga.“
Maria tundis, kuidas maailm justkui jalge alt kaob. Sander jäi poole ööni Maria juurde ning nad jutustasid maast ja ilmast. Kui Sander hakkas lahkuma, suudles ta Mariat uksel.
Maria ei saanud tol ööl üldse magada, sest kõik küsimused keerlesid peas korraga. Kõige enam aga küsimus, kas ta on lõpuks leidnud oma õige.

Möödusid päevad ja kuud ning Maria ja Sander veetsid rohkesti koos aega. Kuni Sander tegi ettepaneku, kas Maria soovib olla tema tüdruksõber. Maria oli selleks ajaks juba silmini armunud ning miski poleks teinud teda õnnelikumaks kui see ettepanek. Sander pakkus, et Maria võiks tema juurde kolida, sest nii on neil parem ja neiu ei pea siis enda üürikorteri eest enam maksma. Mariale meeldis see mõte väga – kes ei tahaks elada koos unistuste mehega. Pealegi jääb nii ka rohkem raha endale, et Sandri jaoks imeilus välja näha.

Ent Sandri juures elamise ajal hakkasid toimuma kummalised asjad. Nimelt saabus Sander päris tihti koju alles hommikuti purjus peaga. See tegi palju haiget, aga lõpuks väsitas lihtsalt ära. Kui Maria ei tahtnud kojutuleku ajal temaga tegemist teha, pigistas Sander naist valusalt. Järgmisel päeval Sander palus andeks ja tõi roosikimbu. Nii see muudkui kordus. Mitmeid ja mitmeid kordi, kuni ühel varahommikul oli Sander täiesti silmini täis ja tiris Maria keset und voodist välja. „Mida sa teed?“ karjus Maria hirmust.

Sander võttis naise jõuliselt sülle, viis välja, tiris autosse ja sõidutas sügisesse metsa. „Nüüd sa veel saad selle eest, printsessike!“ karjus Sander, võttis Maria kätest kinni ning lohistas teda mööda metsa.
„Miks sa mulle nii teed?“ anus Maria.
„Samasugune lits oled sa, nagu need kõik teised!” karjus Sander.
„Ma ei ole sind petnud, ma vannun,” karjus Maria valust ja meeleheitest.
Sander aga ei hoolinud sellest. Kui ta oli vahest juba kilomeetri naist mööda metsa vedanud, lasi ta Marial lõpuks püsti tõusta.
„Vaata ise, kuidas koju saad,” ütles mees ja hakkas minema.
Maria nuttis ja kõndis Sandri järel. Miks mees temaga vägivaldselt käitub? Mis Sandriga ometi lahti on?
Sander lubas siiski tal koos endaga koju tulla.
Sander palus hommikul andeks, aga pärast niisugust ööd oli Maria tegelikult ikka veel hirmul. Kuid ta siiski armastas Sandrit ega teadnud, mida edasi tegema peaks, et mees enam nii vägivaldseks ei muutuks.

Samal õhtul oli jälle tüli lahti. Sander sai maruvihaseks, et Maria ei salvestanud tema jalgpallimängu, nagu oli lubanud.
„Ma tõesti unustasin, palun vabandust,“ ütles Maria kurvalt. Sandrit see vastus ei rahuldanud ning ta ütles: „Nüüd ma õpetan sulle, mis juhtub, kui sa tähtsad asjad ära unustad!“ Ja ta lõi Mariat tugevalt mitu korda peaga vastu seina.

Maria oli Sandrisse siiani väga armunud ja tahtis ikka veel suhteid korda saada. Ta pakkus Sandrile paar päeva hiljem, et ehk pöörduks nõustaja poole, ja sai peksa. Hingel oli väga valus, aga lõpuks sai Maria aru, et Sander võib ju teda armastada ja tema Sandrit, kuid selline suhe pole enam inimlik ja talutav. Maria lahkus kodust salaja ühel hommikupoolikul.

Sander käis mitu korda Mariat tagasi palumas, kuid Maria jäi endale kindlaks, kuigi pisarad silmis. Mõne kuu pärast tundis Maria lisaks armupiinadele end järsku füüsiliselt väga halvasti. Ta ei saanud hingata, süda lõi kiiresti ning tal oli tunne, et kukub kohe kokku ja sureb ära. Ta tormas esmalt traumapunkti, kus öeldi, et tal on tervisega kõik korras ja anti rahustit. Edaspidi soovitati perearsti poole pöörduda.

Kui perearst kuulis Maria lugu, kinnitas ta, et naine sai sellest suhtest tõsise trauma ning peab nüüd võitlema ärevushäire ja paanikahoogudega.

Arst kirjutas Mariale antidepressante ja rahusteid. Marial läks aastaid, enne kui ta end taas hästi hakkas tundma, sest paljud antidepressandid ei mõjunud ning ta elas pigem rahustite najal. Lõpuks leidis ta endale õiged rohud ning tunneb end nüüd paremini. Maria on siiani väga löödud, et võib-olla peab terve elu sööma antidepressante, kuna üks kena mees vallandas ta peas sellise kaose.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare