Mees avastas naise šokeeriva salakirjavahetuse

 (53)

Mees avastas naise šokeeriva salakirjavahetuse
MorgueFile

Soomes ehitajana töötav lõunaeestlane Ardo sai tutvumisportaali kaudu sõbraks tallinlanna Eneliga. Sõbraks on vähe öeldud, sest juba teisel õhtul sai suhtlemisest kirglik internetiromaan.

Terve õhtu istusid nad arvutite taga ja vahetasid kirju, mis mõne tunniga neile endilegi ootamatult väga vallatuks läksid.
Eneli kirjeldas, milline pesu tal seljas on ja kuidas ta selle aeglaselt ära võtab. Või tahab Ardo selle ära võtta? Ardo mõtles kõik tööpäevad Enelist ja juba neli päeva pärast tutvumist, kui Ardo nädalavahetuseks Eestisse sõitis, jäi ta Tallinna Eneli juurde. Enelil oligi Ardo jaoks seljas niisugune tumepunane pesu, nagu ta oli kirjas kirjeldanud.
Mõlemad olid väga armunud ja kirjutasid teineteisele iga päev. Kahjuks oli suures kaubakeskuses töötav Eneli sageli õhtuti tööl. Siis tundis Ardo end väga üksikuna ja ootas, millal Ilen lõpuks oma kirjakasti lahti teeb. Ilen sellepärast, et Eneli nimega aadress olevat hõivatud olnud ja siis naine pööras oma nime tagurpidi.
Ja kui siis pika ootamise peale Eneli kirjutas, et tal on seljas ainult T-särk ja püksikud, oleks Ardo isikliku helikopteriga kohe Tallinnasse lennanud, kui see tal olemas oleks olnud. Kõik Ardo päevad möödusid uneledes, millal jälle Eneliga suhtlema saaks hakata.
Ükskord kuu aega hiljem, kui Ardo jälle Eneli juures oli ja poest tuli, ei olnud Eneli ilmselt kuulnud trepikojas tema samme ja ukse avanemist. Ardo nägi tuppa, et arvuti taga istuv Eneli ehmatas tema sisenemist kuuldes ja tegi arvutis kiiresti paar klikki ehk sulges midagi.
Seejärel tõusis naine arvuti tagant, astus otsustavate sammudega Ardo juurde ja võttis kilekoti enda kätte. Ardo ei küsinud, mida Eneli arvutis tegi.
"Ta varjab midagi," mõtles Ardo, ja see mõte ei lahkunud enam tema peast. Samas ta teadis, et pole mingit võimalust Eneli arvutisse nuhkima minna, sest ta ei jää hetkekski korterisse üksi.
Äkki kargas Ardole pähe hetk päris nende tutvuse algusest, kui ta mitu tundi Eneli arvutis ajalehti oli lugenud. Ta küsis, kas naine tahab vahepeal oma meile vaadata. Eneli nagu ehmatas korraks ja vastas kiiresti: "Ei-ei, mis ma neist ikka vaatan, mul pole seal mingeid kirju, ma saan ju ainult sinult kirju ja sina oled siin!"
"27aastane noor ilus naine ja kirjutab ainult minuga?" imestas Ardo omaette juba siis, aga ei pööranud sellele seigale rohkem tähelepanu.
Nüüd äkki tuli see kõik meelde. Ardo peamine mõte sellest alates oli, kuidas saaks Eneli postkasti sisse. Mis salasõna ta võis küll panna?
Nende kirjavahetus jätkus, aga see polnud enam nii vallatu. Ardo kirg oli kahtlustest halvatud, aga ka Eneli kirjad jäid harvemaks ja Ardo meelest jahedamaks.
Ardo proovis Eneli meiliaadressi passina sõnu "porsche" ja "jaguar", kuna Eneli oli neid kõige ihaldusväärsemateks autodeks nimetanud. Ardo lisas ka numbreid. Ei saanud aadressi lahti. Ardo proovis ka enda nime, muidugi asjatult. No seda oleks küll palju tahta! Ka Eneli ema nimi ei aidanud. Muidugi võis passina kasutada suvalist sõna ja väga keerulist tähe-numbrikombinatsiooni, aga Ardo ei uskunud seda Enelist. Niipalju ta naist tundis, et too kasutas passina kindlasti mingit enda jaoks olulist nime.
Ardo keskendus analüüsile. Kui naise nimest ja meiliaadressist juttu oli, siis oli Eneli öelnud, et lapsena tahtis ta kogu ega Veronika olla, sest see on tema meelest nii ilus nimi. Aga miks ta ei võiks seda nime passina kasutada? Ardo oli lootust kaotamas, kui ka Veronika ei sobinud. Äkki lõi silme ees nagu välku. Aga Veronica? Käed värisesid ja näkku lõi puna, kui ta Eneli meilikasti sisse pääses.
See, mida Ardo nägi, oli nii jahmatav ja samas õudne, et tal hakkasid käed värisema. Tema silme ees avanes nagu pornograafiline romaan kirjades ning need ei olnud Eneli ja tema kirjad. "Ma tahan sind kohe!" oli seal üks tavalisemaid ja viisakamaid lauseid.
Ardo värises solvumisest ja vihast ning luges Eneli vanu kirju. Uusi ta ei puutunud, et naine sissemurdmist ei aimaks. Eneli ei pidanud tema kõrval teist meest, kuigi ka seda olnuks talumatult valus teada saada. Naine oli kirjutanud peaaegu kümne mehega ja mõnikord juba hommikul üheksast hakanud oma lahtiriietamise jutuga mehi kohtama meelitama. Ardo oli armunud meesteneelajasse! See oli tõesti tühi ja valus tunne.
Ta oleks tahtnud Enelile helistada ja neid kirju ette lugeda, aga suutis end talitseda. See ei muudaks ju enam midagi peale selle, et Eneli teeks küllap väga suure skandaali oma aadressi lahtimuukimisest.
Ardo kirjutas Enelile, et sai temast teada midagi niisugust, mille pärast nad ei saa rohkem kohtuda. Eneli oli väga üllatunud ja küsis, mis see võiks küll olla, kuna ta elab ju nii lihtsat ja korralikku elu. Ardo tegi südame kõvaks ja rohkem Enelile ei kirjutanud. Tema imestuseks kirjutas Eneli talle veel ainult ühe kirja, kus püüdis ikka teada saada põhjust, miks Ardo suhelda ei taha. Rohkem Eneli ei kirjutanud.
Ardol läks ikka kuid, enne kui eluisu tagasi tuli. Pildid meelast Enelist hõljusid visalt silme ees. Ta vaatas tänaval paljusid noori naisi kahtlustava pilguga ja küsis endalt, kas nemad on samasugused nagu Eneli.

Loe veel

Einar Ellermaa "Eesti armukesed", kirjastus Kentaur

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

ELUTARGA TOP

Viimased uudised