Kuidas see saab nii olla?

Mees küsis siis, mis juhtus.
Marina ronis tooli pealt maha, istus diivanile ja hakkas nutma. Andrus tormas teda lohutama.
„Ära puutu mind!“ lausa karjus Marina.
Andrus oli täiesti nõutu ja küsis, mis ometi juhtus õues.
„Miks sul NEED autos on?“ hüüdis Marina läbi nutu.
Andrus oli veelgi nõutum, et mis need seal autos siis ometi on.
„Kondoomid,“ nuuksus Marina.
„Mis juttu sa ajad, ei ole ju, miks mul peaks kondoomid autos olema!“ hüüdis Andrus poolnaerdes, aga sai kohe aru, et Marina jaoks on asi väga karm.
Andrus sai siis teada, et seal vanas reisikotis, mis tal pagasiruumis oli selliste autotarvikute nagu aknapesuvedelik, putukaeemaldaja, pigieemaldaja ja lapid, olid ka kondoomid. Naine oli kõigepealt ajanud käe küljesahtlisse, mille lukk oli lahti, ja sealt jäid talle pihku kondoomid.
„Kellega sa neid kasutad?“ nõudis Marina nüüd juba vihaselt.
Andrusele tulid nüüd ka pisarad silma, mis võis jätta mulje, et ta on süüdi. Aga ta ei suutnud meenutada muud kui et ta pole seda kotti oma kümme aastat kasutanud. Hiljuti ta märkas seda kapis riiete taga ja mõtles, et see sobib väga hästi auto pagasiruumi erinevate asjade hoidmiseks ühes kohas.
Andrus ei osanud muud teha kui anus ja palus, et Marina teda usuks, et ta pole neid kondoome kellegagi kasutanud ja ta pole üldse kunagi Marinat petnud. Marina tõsines, aga oli näha, et ta ei usu. Tõendid olid liiga ilmsed.
Kui Andrus küsis, kuidas ta saab naisele tõestada, et tal pole ühtegi teist naist, vastas Marina pahuralt, et ega seda vist saagi enam tõestada.
Andrus küsis, miks ta peaks kondoome pagasiruumis kotis hoidma, kui ta neid olekski kunagi kasutanud, mida ta ei ole teinud. Marina küsis, kus siis veel neid hoida, ega ometi salongis. Ja fakt on see, et endi jaoks polnud nad kunagi kondoome ostnud.

Päästev mälupilt

Siis meenus äkki Andrusele, kuidas need kondoomid kotti võisid saada. Nad käisid sõbraga kümmekond aastat tagasi Helsingis ja piiri ületamisel seisid neiud tee peal ja kinkisid kõigile laevareisijatele kondoome. See oli Andruse mälu järgi veel see aeg, kui piiri peal vaadati ka passe. Ilmselt käis Andrus Soomes siis selle kotiga.
Andrus rääkis naisele selle loo ja kinnitas, et need kondoomid on umbes kümme aastat vanad. Lisas veel, et ta oma arust ütles ka naisele seda pärast kojujõudmist, et jagati niisugust kaupa. Marina ei mäletanud.
Sealt saab ju aastaarvu vaadata ja ongi kõik lahendatud, hüüdis Andrus.
Ta tõi autost koti sahtlist neli seal olnud kondoomi tuppa ja asus neid uurima. Marina jälgis ka selja tagant. Sest kui mees selles nii kindel on, et need on kümme aastat vanad, siis äkki ongi. Andruse õnnetuseks polnud seal peal küll ei kuupäevi ega aastaarve. Ju need andmed on papist karbi peal, aga Andruse mäletamist mööda ei jagatud seal laevale minekul karpe, vaid anti üksikuid kilepakendis kondoome pihku.

Sõber ei mäleta

Siis helistas Andrus sõbrale ja küsis, kas ta mäletab sellist asja. Et kui mäletab, siis las räägib Marinale. Sõber ei mäletanud. Ütles, et kui Andrus nii räägib, siis justkui meenuks, et vist oli. Sellest polnud kasu.
Siis tekkis Andrusel uus idee: äkki niisuguseid kondoome ei müüdagi enam. Ta kutsus naist poodi asja uurima. Marina ütles, et sellise lollusega tema küll ei tegele. Andrus läks siis üksi, sõitis mööda poode, ja uuris, mis kondoome müüakse. Rõõmustas väga, kui selgus, et firmade valik ei olegi väga suur ja selliseid, nagu naine autost leidis, tõesti ei ole saada. Ostis igast ühe näite ja viis koju Marinale võrrelda.
Kuna Andrus oli mitu tundi ära olnud, oli Marinal olnud aega rõõmsamaks muutuda. Ta ütles, et usub oma kallist meest, sest kui ta oleks need kondoomid enda tarbeks ostnud, poleks ta nii kirglikult oma aususe eest võidelnud ja küllap poleks julgenud ka nii totrat saamislugu rääkida, nagu laevaminekul kondoomide jagamine. Andrus aga mõtles, kui paljudel on armukesed ja salasuhted, aga tema satub nii totra asja pärast põhjuseta sellisesse seisu.