Just nüüd, kus vanem laps ilmselt peagi kodust lahkub, kanduvad Liina mõtted sageli ajale 22 aastat tagasi, kui ta 21aastase neiuna suurde firmasse sekretärina tööle sai. Ta oli täiesti vaba naine ja üsna pea tekkis talle austaja. See oli abielus mees ja lapse isa, kes lausa jahmatas Liinat oma armastusavaldusetega. Liina küll ei kaotanud kontrolli ja kogu aeg mõtles, et see mees on ju abielus. Aga samas oli mehe tähelepanust väga meelitatud. Kes ei oleks. Lisaks heale suhtlemisoskusele ja haritusele oli mees veel kena ja alati väga puhas ja hästi riides. Ta saatis kuumasid armastust kiirgavaid sõnumeid ning käis ikka ukse vahelt Liinaga suhtlemas ja komplimente tegemas. Vahel istusid nad juttu ajama, vahel saatis mees Liina koju. Iga kord tundis Liina, kuidas mehe pilk lausa põletab teda. Ühe firmapeo järel lasi Liina end taas koju saata, aga maja ees hakkas mees teda kirglikult suudlema. Liina tõrkus ja lükkas mehe eemale, aga tegelikult talle meeldis see ja seejärel ta lubas mehel tugevasti ennast emmata ja oma keha katsuda.

See õhtu kainestas ja ühtlasi kurvastas Liinat. Ta ütles mehele, et too peaks rohkem oma naisele ja lapsele mõtlema. Mees rehmas käega ja hakkas sellest alates aina rääkima, et tunnete vastu ei saa ja et ta on tegelikult Liinaga kokku loodud. Ja et see kõik on vaid aja küsimus. Mis täpsemalt on aja küsimus, seda Liina küsida ei julgenud ja mees ei öelnud. Ilmselt siis päriselt kokku jäämine.

Liina andis jälle järele ja lasi ennast mitu korda koju saata, välja kutsuda ja suudelda, aga mehe armukeseks ta ei hakanud. Ta tahtis küll mehega koos olla, aga ei tahtnud peret lõhkuda. Juba hakkasid tekkima ka kuulujutud. Mees ütles üleolevalt, et temal on ükskõik, mis tema abielust saab, tema tahab ainult Liinaga koos olla ja teda ei huvita, mida teised räägivad.

Liina ei tea tänapäevani, mis sellest loost oleks saanud. Tema igatahes ei pannud tema tähele mingeid märke, et mehe abielu kuidagi kriisis oleks või et see lagunema hakkaks. Aga tundemöllu sees olles ei osanud ta seda tähele panna. Ühised tuttavad ka ei teadnud, et mehe abielsu probleeme oleks. See asjaolu ilmselt siiski tegi Liina ettevaatlikuks.

Siis ilmus Liinale uus asutaja, temast paar aastat vanem koolivend, kes oli äsja ülikooli lõpetanud. Liina sai loomulikult aru, et mees on väga armunud. Tema pilk küll ei põletanud nii nagu selle abielumehe vaade, aga Liinale avaldas muljet mehe tõsidus. Tema peale sai kindel olla ja see oli hoopis teistmoodi tunne kui selle abielumehega.

Kuna Liina uus suhe sai avalikuks, siis abielumees enam kuumade sõnumitega teda ei pommitanud, kuigi pilgud olid endiselt ihalevad ja flirtimas käis ta ikka. Aga tasapisi nad kaugenesid teineteisest. Pool aastat hiljem suvel Liina abiellus. Samal suvel oli too abielumees kolinud koos perega ära teise linna, sest naise vanaema pärandas neile maja. Nii Liina ja selle mehe suhtlemine lõppes.

Liina alustas pereelu, peagi sündisid lapsed, kogu aeg käis kodu sisustamine ja kohendamine, ta vahetas mitu korda töökohta ja kunagine kiindumus ununes. Liina elu oli turvaline, sest mees lausa jumaldas nii teda kui lapsi.

Liina ei kuulnud aastaid oma abielus austajast midagi, aga vahel ikka mõtles temale. Kas ta on veel abielus sama naisega? Kas neil on rohkem lapsi?

Mis oleks võinud elust saada, kui ta oleks mehe armukeseks saanud ja hakanud teda survestama, et ta oma naise maha jätaks? Kas mees oleks temaga tulnud? Kas nende elu oleks õnnelikuks kujunenud?

Kui kõik juba Facebookis olid, lapsed ka Liinat enam nii palju ei vajanud ja mees käis tihti tööreisidel, otsis Liina oma austaja konto üles. Loomulikult oli too vanemaks jäänud, aga siiski hästi äratuntav. Liina nägi, et ta on suhtes, aga sealt ei näinud, kellega. Kuna tema sõprade hulgas oli üks sama perenimega noor inimene, oletas Liina, et see on nende ainus laps.

Liina otsustas, et ta tahab teada saada, kuidas selle mehe elu on kulgenud. Ta kirjutas ühele kunagisele kolleegile, kellega polnud ilmselt 15 aastat suhelnud. Mitmekuise suhtlemise järel küsis Liina, kas too naine teab midagi tema austajast, sest nad käisid ju perekonniti läbi.

Teadis küll. Mees elas ikka sama naisega, aga tal olevat kõik need aastad pidevalt kõrvalsuhted olnud. Mitut suhet pidavat ka naine teadma, sest mees olevat liiga julgeks läinud.
See teadmine natuke kergendas Liina igatsust oma kunagise armastuse järele. Kui mees olekski tema pärast oma naise maha jätnud, kas temaga oleks mees truu olnud? Või oleks Liina olnud lihtsalt üks kõrvalsuhe teiste seas? Haiget oleks ta mõlemal juhul saanud, lohutas ta ennast.
Kõige tõenäolisemalt oleks suhe Liinaga jäänud mehele ikkagi üheks kõrvalsuhteks, sest kui 20 aasta jooksul pole ükski kõrvalsuhe meest oma naisest lahku viinud, vaevalt ta Liina pärastki oma naise ja lapse maha oleks jätnud. Aga kunagi ei tea, kuidas elu oleks läinud, ja see küsimus aeg-ajalt vaevabki Liinat. Või vaevab teda hoopis see, et suur osa elust on möödunud ja nii kuumalt pole talle enam keegi armastust avaldanud?