Triinu käis arsti juures ära ja jõudis koju ilusasti tagasi. Kui ta garaaži sisse hakkas sõitma, meenus talle äkki, mida mees eile oli teinud. Ta sai aru, et peab auto ringi keerama ja tagurpidi garaaži sõitma, nii nagu mees oli teinud ja nagu tema hommikul auto oli leidnud. Triinu hakkas rahulikult tagurdama ja muudkui vaatas, et auto ja garaaži uksepiida vahele jääks korralik vahe. Jäigi korralik vahe, aga paraku ainult juhi poole. Peagi käis kõmakas, sest auto parempoolne tagaosa põrkas vastu garaaži uksepiita. Kuna Triinu ehmatas hirmsasti, ei suutnud ta kohe pidurit panna, vaid auto rebis end vastu tala edasi, kuni kogu tagumine uks oli mõlkis ja kriibitud. Trinu vaatas oma tagurdamise vilja üle, istus tagasi autosse ja hakkas nutma.

Kui mees koju jõudis, ei jõudnud ta ära kiruda, mis mõttega naine küll tagurpidi garaaži hakkas sõitma. Triinu ütles, et ise sõitsid ju ka eile. Mees ütles nõutult, et sellepärast sõitsin, et sa autot ära ei rihiks, aga ikka oskasid esimese korraga ära rihtida. Lõpuks tuli mehele ka pisar silma, sest tal oli kahju nii Triinust kui autost.