Tehniku pihtimus: pakutud on seksi ja narkootikume ning isegi peksa on lubatud anda
Aastaid digilevi tehnikuna töötanud Raido meenutab muiates naljakamaid ja ka tõsisemaid vahejuhtumeid, mida tal klientide kodudes seadmeid paigaldades ette tuli.
„Iga juhtum oli erakordne ja hommikul tööle minnes ei teadnud sa kunagi, millise inimese juurde sattud. See oli muidugi omamoodi põnev, aga pikapeale ka väsitav, sest issanda loomaaed on tõesti suur,” kinnitab Raido.
„Seksi on kahel korral pakutud, ühel korral lausa nõuti tegelikult. Tegemist oli pealtnäha täiesti tavalise liitumislepinguga, mis hõlmas ka paigaldust. Ei osanud sellelt väljakutselt küll midagi sellist oodata...
Kummaline muidugi tundus see, et daam oli päeval kella nelja ajal ikka või alles öösärgis ning üllatavalt lahke, tegi teed ja söötis küpsiseid sisse – selline tõeliselt flirtiv üksik naisterahvas. Muudkui uuris, kas ma olen vallaline ja milline muusika mulle meeldib. Minu hinnangul oli ta ka kergelt vindine.
Igatahes, kui seadmed olid paigaldatud, küsis ta mult otse, et kas ma temaga armastust tahaks jagada, ennast samal ajal juba lahti riietades. Olin sedavõrd ehmunud, et korjasin juhtmed kokku ja kadusin,” naerab Raido ning lisab, et järgmine kord ta enam nii kergelt ei pääsenud.
„Oli samuti tavaline digiboksi paigaldamise väljakutse ning kui boks paigaldatud, siis klient küsis, kas ma saan talle teleri ka kruvidega seina peale panna. Kuna järgmise väljakutseni oli aega, siis paigaldasin teleri kiirelt ära ning lahkusin.
Paar päeva hiljem sain kõne tundmatult numbrilt, võtsin vastu ja teisel pool toru rääkis naisterahvas, et ma olin talle televiisori seinale paigaldanud, aga see oli eile alla kukkunud. Et tulgu ma nüüd vaadaku üle, kuidas ma kahjud korvan.
Kuna mul oli vaba päev, siis läksin vaatama, mis toimub. Sisenedes naisterahvas lukustas ukse võtmega ning ütles, et pean kahju lunastama vahekorras olemisega või muidu ta kaebab mu peale. Õnneks lahenes olukord siiski ilma seksiorjaks olemiseta ning kaevatud ei ole ka mu peale kordagi. Seda, kas telekas ikka ise seinalt alla kukkus, ma teada ei saanudki.”
„Peaaegu kolmel korral sattusin ikka ühte ja samasse korterisse, kus elasid joodikud. Ei tea, kust nad raha võtsid, aga tehniku eest neil maksta igatahes oli. Probleemid olid tegelikult halenaljakad: digiboksi patareid olid tühjad, kaabel oli seinast väljas ning viimasel korral tunnistas pererahvas, et tehnikuga on alati lõbus ning nad kutsusid lihtalt seltskonda juurde, kellega koos alkoholi tarbida. No mis sa teed sellistega,” muigab Raido.
„Juba uksel nõudis üks madrusesärgis klient, et ma temaga vene keeles suhtleksin. Kuigi mu vene keel on peaaegu olematu, saime kuidagi siiski hakkama, aga kogu aeg saatsid mu tegemisi venekeelsed roppused ja sõim. Nii palju ma aru sain, siis klient nõudis, et „fašist” talle kiiremini tema emakeelsed kanalid paigaldaks.
Vahepeal rääkis midagi Putinist ning sõimas mind jällegi fašistiks, kes ei suuda talle Vene kanaleid paigaldada, kuigi ta on selle eest maksnud. Probleem oli tegelikult selles, et telekas ei suutnud vaikimisi venekeelset pealelugemist meelde jätta ja klient pidi ise iga kord venekeelse pealelugemise käsitsi peale panama. Sinna ei olnudki midagi teha, see oli teleka eripära,” kinnitab kogenud tehnik ja lisab, et mis sa sellisega teed. Lõpuks tulid peremehe suust ka esimesed eestikeelsed sõnad: “Kas sa pjeksa tahad?”
Reedeõhtustest väljakutsetest võis alati kõike oodata. Kella seitsmene väljakutse pidutsevate noorte korterisse ei saa lihtsalt ilma mingisuguse kõrvalseigata lõppeda. ”Ilmselgelt käidi rõdul midagi suitsetamas ja ei läinud kaua aega, kui üks noormees küsis, kas tulen teen ka mahvi? Muidugi ma keeldusin. Aga kui ära tulin, suruti veel õllepudelgi kaasa,” meenutab Raido.
