Neiu valis meest nii kaua, kuni peaaegu ei olnudki enam kedagi valida
Pärast kooli lõpetamist läks Evelin ülikooli ja sai ka seal hästi hakkama. Ka seal ei olnud tal austajatest puudus, kuid ülikoolis oli vaba aega palju vähem ja tutvusi sõlmis ta interneti kaudu. Tihti pidi ta mehega kohtudes pettuma, et see ei olnud ikka see õige. Esimene kohtumine jäi tihti viimaseks. Erinevatel aastatel kolme mehega käis ta ka ema juures. Ema meelest olid kõik toredad mehed, aga Evelin jäi paremat ootama.
Ema kasvatas Evelini üksi ja oli tütre elu ikka enda omast tähtsamaks pidanud. Sellepärast ta nii väga lootis, et tütar leiab mehe, keda ta tõeliselt armastab ja kes armastab ka teda. Ema meelest olid nähtud mehed toredad ja viisakad, kuid Evelin põhjendas, et seda õiget armastuse tunnet ei tekkinud.
Kui kahe mehega oli suhe lõppenud ja Evelin kolmanda mehe leidis, hakkas ema murelikuks muutuma. Ta nii väga tahtis, et tütrel hästi läheks, aga ei saanud kuidagi enam teda aidata.
Kui Evelin selle uue mehega emale külla sõitis, küsis ema, kui nad koos poodi jalutasid, kas see mees on nüüd see õige. Ja Evelin vastas, et ega vist ole. Aga lisas, et ta polegi tõsiselt meeste peale mõelnud, sest tahab enne ülikooli ära lõpetada. Ta rõhutas, et tema tahab leida meest kogu eluks, aga senised pole nii pikaks kooseluks sobivad olnud.
Emal oli väga kahju, kui Evelin järjekordse järjekordse tema arvates meeldiva noormehe maha jättis.
Paraku läks viimane ülikooliaasta nii pingeliseks, et Evelin langes depressiooni ja oli sunnitud pika vaevlemise järel arstidelt abi otsima. Arvatavasti depressiooni ja ravimite koosmõju tõttu hakkas Evelin kiiresti kaalus juurde võtma. Vähem kui poole aastaga sai kenast sportlikust neiust väsinud ilmega priske naine.
Ta sai aru, et on huvitav vestluskaaslane erinevates tutvumisportaalides, aga kui ta nüüd noormeestega kohtus, siis sai aru, kuidas nende huvi teda nähes kadus. Mehed ei näinud enam huvitavat vestluskaaslast, vaid tema liigseid kilosid.
Sellest murest oma positsiooni languse pärast sai Evelini depressioon uut toitu. Varem oli tema otsustanud, et esimene kohtumine jääb viimaseks, aga nüüd otsustasid seda kahjuks mehed.
Evelin sai aru, et ta ei saa enam õppimisega hakkama ja otsustas ülikooli lõpetamise edasi lükata. Ema mure tütre pärast aina kasvas ja ta kartis juba, et tütar ei leiagi oma kohta elus ja jääb veel ka ka üksi.
Ühel päeval sai ema rõõmustava uudise tütrelt. Too oli kohvikus tutvunud väga meeldiva mehega, kes ometigi pööras tähelepanu neiu olemusele ja sellele, et temaga oli meeldiv vestelda. Mees kinnitavat Evelinile kogu aeg, et temaga on nii tore koos olla. Mees on Evelinist tunduvalt vanem, aga see olevat pigem pluss, sest vanem mees tahab turvalist kodust elu.
Mehel oli tõesti tõsi taga, sest ta palus Evelini endale naiseks. Ema oli nii rõõmus, et tütar on oma õnne leidnud. Samas märkas ema, et tütre silmad nii säravad ei ole kui ühel abielluval naisel võiksid olla ja suures õnnejoovastuses ei ole ta ka. Kuni ühel päeval tütar helistas ja ütles, et tal ei ole üldse tunnet, et ta abielluks kogu eluks ja et kui ikka kooselu ei sobi, siis tuleb lahutada.
Ema sai aru, et see pole kaugeltki see õige mees, keda tütar on oodanud kõik need aastad, aga hirm üksijäämise ja eluraskuste ees paneb ta siiski abielluma ja kunagisi suuri unistusi unustama.
