Maksahaigused muudavad maksa struktuuri ja areneb välja selle funktsionaalne puudulikkus. Maksa tegevust võivad häirida väga erinevad tegurid — vähene liikumine, liigne kiirtoit, ei puhata piisavalt, kannatatakse stressi all ja mõistagi alkoholi tarbimine. On arusaadav, et kõik see ei saa toimuda maksa tegevusse jälgi jätmata,“ sõnas Südameapteegi farmatseut Merilin Israel, tuues välja maksa tervise suurimad vaenlased.

Alkohol. Kõigist inimese tarbitavatest toitainetest avaldab maksale suurimat mõju alkohol. On tõestatud otsene seos alkoholi tarbimise ja maksakahjustuste väljaarenemise vahel. Nagu ka kõiki muid haigusi, on ka maksahaigusi lihtsam ennetada, kui ravida. Seetõttu tuleks vältida kahjulikke harjumusi, mis maksa kahjustavad – ja alustada tasub alkoholist. Alkohoolsetest jookidest on parem sootuks loobuda või viia tarbimine miinimumini.

Vale toitumine. Kiire elutempo ja pidev kiirustamine põhjustavad asjaolu, et paljudel inimestel pole piisavalt aega korralikult toituda. Tööajal võetakse kiiresti suupisteid ja õhtul süüakse kõht täis kogu päeva eest. Sellisel moel pikema aja jooksul toimides on aga ülekaal garanteeritud, eriti veel siis, kui argielust puudub vähimgi füüsiline aktiivsus. Kõik see kahjustab maksa ja maksahaigusteni viibki sageli ebaõige toitumine — valgu ja vitamiinide puudus, suure rasvasisaldusega toidu liigtarbimine.

Infektsioonid. Maksa kahjustavad ained ei satu organismi mitte ainult koos toiduga või alkoholi kuritarvitamisel, vaid ka näiteks õhu kaudu. Niisamuti võivad maksahaigusi põhjustada erinevad nakkustekitajad, mis satuvad organismi ka näiteks pesemata käte kaudu või nakkusviirustega kokkupuutel (nt A-, B- ja C-hepatiit). Viiruslikku hepatiiti nakatutakse sellesse haigestunud inimese või kroonilise viirusekandja kaudu, kui viirus kandub vere või muude kehavedelikega inimese organismi vigastatud naha või limaskestade kaudu.

Teatud ravimid. Mitmeid ravimeid töödeldakse maksas, seetõttu võib mõnede ravimite pikka aega või suurtes annustes võtmine põhjustada soovimatuid kõrvaltoimeid — need võivad kahjustada maksarakke või tekitada neis pöördumatuid muutusi. Selline mõju võib olla teatud mittesteroidsetel põletikuvastastel ravimitel (sh paratsetamool), tuberkuloosi- ja seenhaiguseravimitel, antidepressantidel, allergia-, psüühikahäirete vastastel preparaatidel, samuti antibiootikumidel.

Maks on niisama oluline organ kui inimese süda – samasuguse hoolega tasuks ka maksale mõelda. “Maksa tervise heaks on võimalik inimesel endal väga palju ära teha ning selles osas oskab kindlasti nõu anda kas perearst, pereõde või apteeker. Kahjulike eluviiside leevenduseks on kindlasti abiks apteekides saadaval olevad maksa tegevust toetavad tooted, mille toimeaineks on maksarakke taastavad essentsiaalsed fosfoloipiidid või silümariin,” selgitas Israel.