Kirsti Timmer: sa ei pea kõiges kaaslase meele järgi olema ja veeda aega ka sõpradega
Just pühade ajal on suhtes inimesed palju aega koos. Alati ja kõigil ei õnnestu veeta seda aega tülideta. Suhtes tuleb teineteisele ruumi anda, kirjutab Kirsti Timmer paarisuhteid käsitlevas raamatus "100 nippi, kuidas suhet hoida".
See punkt, et sa ei pea kõiges kaaslase meele järgi olema, käib sinu kohta vaid siis, kui sa hakkad suhtes püüdma teha kõike ainult nii, nagu su kaaslasele meeldib. Ehk, sa justkui loobud enda minast ja tahad kõike teha ainult nii, et temale sobiks, et tema oleks rahul. Teisisõnu, sa lased endast üle sõita ja lubad end lihtsalt ära kasutada ja seda mitte tema, vaid iseenda valikul.
Nii võib juhtuda ka igati tegusa ja tubli naisega.
Tean lugu, kus mees kaotas töö ja jäigi koju vedelema. Naine rügas ja rabas mitme eest. Ilus naine täiesti mõttetu mehe kõrval. Kui naine õhtul töö lõpetas, läks ta veel poodi, ostis söögid, tegi mehele süüa ... Mees lamaskles lihtsalt diivanil ja vahtis päevad läbi televiisorit. Ja hoia sa, kui naine tulles õlle ja suitsupaki unustas! Siis pidi naine uuesti poodi minema.
Mis selle ilusa naise peas küll toimub, mõtlesin ma. Miks ta laseb ühel logardil ennast niimoodi alandada? Mida see mees talle vastu pakub? Unusta ära selline suhtemudel! Selline naine ei meeldi kellelegi, selline naine on teenija, aga palka ei saa.
Kui sa märkad siin midagigi sinu eluga sarnanevat, siis mõtle ruttu oma asjad üle. Leia ennast jälle üles! Kordan nagu korrutustabelit: kellesse su kaasa armus? Milline olid sa siis? Vot just sellist sind ta tegelikult tahab ja armastab.
Veeda vahel aega oma sõpradega!
Üks suuremaid vigu, mida suhtes tehakse - unustatakse ära oma sõbrad. Pidevalt tahad istuda käsi käes ja ikka nii, et keegi ei segaks. Usu mind, see toob varem või hiljem tõdemuse, et olete teineteist ära tüüdanud.
Väike igatsus igas päevas teeb suhtele ainult head, muidu on tegu klammerdumisega. Te ei olnud ju enne tutvumist kaks üksikut hunti, kes tänu Jumalale kokku said ja nüüd oma väikese karja moodustasid. Teil oli mõlemal oma elu, oma tutvusringkond, oma sõbrad, oma huvid ... Need tuleb kõik alles hoida (muidugi need mõned üksikule inimesele lubatud seiklused peab nüüd unustama), aga kõigest muust peab kinni hoidma.
Kohutavalt igav on veeta kõik päevad ja ööd ainult ühe inimesega. Tean, mingis etapis tundub, et kedagi rohkem polegi vaja, aga tegelikult on. Mõtle sellele, kas ta oleks sulle silma jäänud, kui ta poleks olnud selline nagu ta oli? Aga eespool nimetatu (ka teda ümbritsev) tegigi temast tema. Miks sa teda siis nüüd muuta tahad? Või kui sina meeldid talle sellisena nagu olid kohtudes, miks peaksid ennast teistsuguseks muutma? Ei. Säilitage endas kõik see, mis teid kokku viis.
Hea näide. Naisterahvas, kes mehega kohtudes loobus oma sõpradest, võttis vastu mehe sõbrad ja suhtleski aastaid ainult nendega. Ühel päeval leidis mees, et tal on oma naisega igav, et naine on muutunud. Kadunud on ta ise, kõik temas on justkui mehelt üle võetud. Mees jättis selle naise maha. Mehe sõbrad olid ju mehe sõbrad ... ja siis oli see naine üksi, täis süüdistusi, et oli mehe nimel loobunud kõigest ja kõigist! Küsimus: kas keegi palus sul seda teha? Kellele sa kurdad muret, keda usaldad?
Vana hea tarkus ütleb, et kaasad võivad tulla ja vahel ka minna, aga sõbrad jäävad. Hoia enda omad enda juures ja leia nende jaoks piisavalt aega.
Oma isiklikku arvamust!
Laused “Teeme nii, nagu sina soovid”, “Musu, mis sa arvad?”, “Kullake, mida me siis teeme?” ja “Mina arvan nii nagu minu musi” on teatud piirini meeste kõrvadele kui muusika. Eriti, kui need laused kõlavad keskeakriisi põdeva mehe kõrvus temast kakskümmend aastat noorema naise suust! Või siis meeleheitlikul meheotsingul naiselt, kes ongi nõus kõigega, mida mees soovib või arvab, peaasi, et saaks hakata kodu mängima.
Aga enamasti sellega taoliste lausete võlu piirdubki. Ükski tegus naine ei taha oma mehe suust niisuguseid lauseid kuulda ja ükski endast lugupidav mees ei hinda naist, kellel puudub isiklik arvamus. Loomulikult arutatakse suhtes kõik läbi alates seinavärvist kuni selleni, kellega minna reisile ja kellega mitte.
Kui sinu jaoks on mõni kaaslase poolt pakutud idee täiesti vastuvõetamatu, siis ei saa soovitada, et suru kodurahu huvides alla. Kes alla hakkab suruma, see alla jääbki ja kaotab ennast suhtes ära. Tee suu lahti ja ütle oma arvamus ausalt välja. See on teie ühine suhe, te mõlemad olete selles võrdselt ja mõlemal on õigus oma arvamusele.
Vastasel juhul hakkab end alla surunud pool aastate möödudes süüdistama, et kõik siin kodus on sinu moodi ja sinu tehtud. Tekib küsimus, et kus sa siis olid, kui me seda kodu tegime? Aga selleks ajaks on alla surutud pool tavaliselt juba lõvistunud, sest ta on leidnud enda kõrvale just need “musu, teeme kõik täpselt nii, nagu sulle meeldib” arvamusliidrid.
Seega on see üks väga oluline nipp. Kõiges tuleb leida kompromiss, aga seda ei saa teha, kui sul ei ole oma arvamust. Sama kehtib ka erinevate vaadete või erineva arusaamise puhul teatrietendusest. Kui sul on oma arvamus ja sa oskad seda ka põhjendada, siis tee suu lahti! Vaidlused erinevate arusaamade puhul on suhtes igati okei, sest nendes leitakse kesktee.
Kokkupõrkeid arvamuste avaldamisel ei tasu karta, kuid ära lase neil tülideks kasvada, võta rahulikult, aga kumbki peab teisele poolele teele vastu tulema. Otsused olgu ühised!
Kirsti Timmer "100 nippi, kuidas suhet hoida", kirjastus Helios