Tootsi Turvas leidis maast raha
Möödunud aastal selgus uuringus, et 70% Eesti tööstusettevõtetest puudub huvi analüüsida oma energia- ja ressursikasutust. Tootsi Turvas võttis siiski asja ette, tegi ressursikasutuse hindamise ja teenib praegu tulu toormest, mis varem sõna otseses mõttes lihtsalt maha maeti.
Uue toorme kasutamisele võtmisele pani õla alla keskkonnaministeerium, kes rahastas projekti spetsiaalsest meetmest, millega aidati KIKi kaudu analüüsida nii ressursikasutust kui ka taotleda investeeringutoetust ressursitõhusamaks tootmiseks.
Viimane on ülioluline, sest kiiresti muutuvas maailmas, kus hindu kergitavad kahanevad loodusressursid, annab nende parem ärakasutamine konkurentsieelise ja võimaldab teenida suuremat tulu ühe toormeühiku kohta. Päästerõngaks on lähtumine ringmajanduse põhimõtetest, mille järgi võetakse jäätmeid ressurssidena ning kasutusse uusi tehnoloogiad, et saavutada eesmärgiks seatud tõhusus.
Meie suurim turbakaevandaja Tootsi Turvas toimetab Eesti turbaväljadel pea 100 aastat. Koolitarkusest teame, et turvast kasvab selle aja jooksul juurde vaevalt 10 sentimeetrit. Kuidas ikkagi saada paremaid tulemusid toormest, mille juurdekasv on sügavas vastuolus tarbijate soovidega? Asjasse toob allolevas videos selgust Udo Talur, ettevõtte turbatoodete ja puidu ärivaldkonna juht.
Toetuse saamine oli lihtsam, kui esmapilgul paistis
Tootsi Turba juhi Matti Puurose sõnul moodustab firma ligi 15-miljonilisest aastakäibest puiduhakke tegemine kolmandiku, sellest suurem on vaid kasvuturba müük (40%). Koos turbaga rabast päevavalgele tulevate kändude küttena kasutamist oli kaalutud varemgi, kuid seni tulemusteta. "Mõtteid oli, aga häid töövahendeid mõtete elluviimiseks mitte. Tegime küll kalkulatsioone, kuid alles põhjalik ressursitõhususe analüüs näitas, et kändudega tasub tõepoolest tegeleda ja leida lahendus nende kasutamiseks – küsida toetust ning osta purustaja."
Ettevõtete ressursitõhususe meetme raames toetuse taotlemise juures ei näe Puuronen midagi keerulist. "Taotluse tegime esimest korda ja kuigi kogemust ei olnud, sujus koostöö KIKiga väga hästi. Eriline tänu nende koordinaatorile Siim Umblejale, kes andis nõu ja aitas jõuda meie jaoks väga positiivse tulemuseni," kiidab ettevõtte juht asjaajamist riigiga. Kuigi uuest kännupurustajast on suur abi, leiab Matti Puuronen, et töövahenditest üksi ei piisa. "Aitavad ennekõike komplekssed lahendused – meie peame näiteks otsima paremaid võimalusi nii turba kui ka hakke ladustamiseks. Ka teeolude parandamiseks, sest parenema peab ressursside kättesaadavus ja selle kaudu tõuseb ka ressursitõhusus."
Täpse info leiab ressursitõhususe meetme kodulehelt, rahastuse saanud projektidega võib aga tutvuda ressursitõhususe blogis.
Artikli ilmumist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.