Kui juuksekaoga tegelda õigel ajal, saab seda muret veidi edasi lükata

Trihholoog Liina Kiisa ütleb, et meestel esineb sageli tavalist kiilaspäisust ja põhjuseks on enamasti pärilikud eelsoodumused. Kiilaspäisus võib mõnel mehel pealae paljaks lüüa juba enne 30. eluaastat ning põhjust, miks üks kiilaneb ja teine mitte, paraku ei teata. Naistel hakkavad esmased juuksekao tunnused ilmnema tavaliselt menopausi ajal.

Igal hommikul sätib proua Anu end peegli ette ja harjab hoolikalt õhenevaid-hõrenevaid juukseid. Ise mõtleb endamisi – kuhu jäi küll see rusikajämedune pats, mida sai kord koolipõlves uhkelt üle õla visata?

Seitse aastat trihholoogina töötanud Liina Kiisa ütleb, et juuksekadu on normaalne füsioloogiline protsess ja vanuses 40–50 oleme kaotanud kolmandiku oma juustest. Kindlasti ei tohiks aga juuste väljalangemisse suhtuda kergekäeliselt. Kiisa selgitab, et juuksel on kasvades aktiivne faas, vahefaas ja puhkefaas. Aktiivselt kasvavad ja puhkavad juuksenääpsud on juustega kaetud peanahal läbisegi ja seetõttu pole juuste hõrenemine kohe märgatav. Ent aastatega muutuvad juuksenäsad üha väiksemaks ja kasvav karv peenemaks.

Kiisa lisab, et meeste puhul esineb sageli ka tavalist kiilaspäisust ja siin mängivad enamasti oma osa pärilikud eelsoodumused. „Kiilaspäisus võib mõnel mehel pealae paljaks lüüa juba enne 30. eluaastat. Põhjust, miks üks kiilaneb ja teine mitte, paraku ei teata,” ütleb Kiisa.
Naistel hakkavad esmased juuksekao tunnused ilmnema tavaliselt menopausi ajal. Mõnel varemgi. Enamikul esineb ühtlane, hajus juuste hõrenemine pealae piirkonnas. Just juukselahu ehk seitli järgi on hästi näha, et see hakkab tasapisi laienema. Erinevalt meestest ei teki naistel juusteta ala. Pigem õhenevad juuksekarvad hajusalt järk-järgult.

Ühtlasi võivad juuksekadu soodustada kindlad haigused, tugev stress, ravimid, UV-kiirte kahjustus, kuid ka ühekülgne toidusedel.

Poisipea on väga šikk

Liina Kiisa ütleb, et trihholoogi juurde tasuks pöörduda siis, kui juuste hõrenemise protsess on veel algusjärgus. Siis saab õige hoolduse ja toitumissoovituste abil seda esteetilist probleemi aeglustada. Küsimuse aktuaalsust näitab seegi, et kõige rohkem tullaksegi Kiisa kinnitusel juukseravikeskustesse juuste väljalangemise ennetamise ja ravi probleemidega.

Kui endisaegsest tihedast juuksepahmakast enam suurt midagi päästa ei anna, soovitab Kiisa allesjäänud materjali aupaklikult kohelda. „Naistel mõjub hästi lõigatud stiilne poisipea väga šikilt. Samuti võiksid naturaalsete juustega prouad kaaluda keemilist lokki, noortele õhukestele ja värvitud juustele aga kindlasti mitte! Hall ja pesemata hiiresaba ei mõju mingil moel elegantselt,” rõhutab Kiisa. Ka meeste puhul toimib alati korralik juukselõikus ja puhtaks pestud pea. Juuksuri õppekavaga koolides saab näiteks pead pesta, soengusse lõigata või peanaha massaaži väga soodsate hindadega.

Kiisa soovib veel eakatele südamele panna, et pead tuleb pesta vähemalt kaks korda nädalas peanahale sobivate toodetega ja kindlasti tuleb kasutada ka palsamit. Dušigeelid või 2:1 šampoonid ei ole õige valik. Spetsiaalsed tooted võivad ju veidi rohkem maksta, kuid nendega saab kaua läbi ja peanahk on õige hoolduse eest tänulik. Samuti ei tule suuri summasid välja käia kodustes tingimustes meest, munakollasest ja õlist valmistatud toitva juuksemaski eest.
Pull: 40–50-aastaselt oleme kaotanud kolmandiku oma juustest.

Inimesel on peas 80 000–140 000 juuksekarva.

Iga päev langeb välja 50–100 juuksekarva. Rohkem tuleb neid ära duši all, harjates, patsist lahti võttes. Pikkade juuste puhul tundub, nagu langeks neid välja rohkem.

Kevadel ja sügisel on juuste väljalangemine tihedam.

Statistiliselt langeb iga 15–20 minuti tagant peast välja 1 juuksekarv. Mõnel on see aeg lühem, teisel pikem.

Lugu ilmus Maalehe erilehes Elutark 23.03