Märtsist maini on puude õitsemise aeg ja peamine pollinoosi põhjustaja on sarapuu-, kase- ja lepatolm. Varase kevade korral võib sarapuu õitsema hakata juba veebruari lõpus. Kask õitseb mais. Mai lõpus lisanduvad veel tamme ja võilille õietolm.

Õietolmuallergia avaldub kõige sagedamini pollinoosina, mida nimetatakse ka heinapalavikuks ning mis võib olla silmade, nina ja bronhide reaktsioon õietolmule.
Haigusnähud on tugevamad keskpäeval tuulise ja päikesepaistelise ilmaga, sest siis lendleb õhus rohkem õietolmu.

Kui inimene on oma õietolmuallergiast pikemat aega teadlik, oskab ta olukorra leevendamiseks nii mõndagi ette võtta. Kogenematud patsiendid võiks aga dermatoveneroloogide sõnul endale teadvustada, et allergia vajab ennekõike allergiku elustiili ja see on kogum väga paljudest abinõudest.

Esmalt püüdke hoiduda igasugustest tolmudest ja tugevatest lõhnadest, eriti kriitilisel ajal. Samuti jätke igapäevased jalutuskäigud rohkem hommikutesse ja õhtuÕietolmuallergiatesse, sest siis on õhus vähem õietolmu, ka mere ääres on seda vähem.

Autoga sõites hoidke aknad kinni ja pesu kuivatage toas. Silmade kaitseks on hea kanda päikeseprille ja nina võiks aeg-ajalt loputada spetsiaalsete tilkade võ füsioloogilise lahusega. Kindlasti tuleks kõigi abinõude rakendamisega, ka ravimite võtmisega, alustada pisut ennetavalt, mitte lasta hädadel väga suureks paisuda.

Samuti peaks kõik allergikud oma tervise suhtes ise tähelepanelikud olema ja ennast jälgima – see aitab kõige paremini välja selgitada, millistes olukordades või mis konkreetselt kaebuste ägenemist esile kutsub ja mida edaspidi vältida. Kui pollinoosihaige on ise hoolas, saab ta ka kevadel ja suvel ilusaid ilmu nautida.

Kui kartul ajab nutma

Õietolmuallergia puhul võivad dermatoveneroloogide sõnul allergilisi vaevusi põhjustada ka mõned toiduained – seda nimetatakse ristallergiaks. Ristallergia põhjuseks on teatav sugulus ehk sarnasus õietolmude ja toiduainete valkude molekulaarses ehituses.

Ristallergiale viitab see, kui õietolmuallergiaga kimpus olijad ei saa süüa näiteks pähkleid, õunu, pirne, ploome, kirsse, porgandit, paprikat, tomatit, sellerit, mandleid ja maitsetaimi (kaneel, köömned, piprad, sinep, ingver, kurkum, koriander) ning juua kasemahla.

Mõnel patsiendil võib probleeme esineda ka igapäevase kartuliga: tekib sügelus huultel ja suus, köhatamine, vesine nohu või lööve nahal. Sestap raskendab õitsemise ajal nende toituAllergia de söömine kindlasti ka põhihaigust.

Nii võib näiteks kartuli koorimisel tekkida lööve kätele, peamiselt sellega kontaktis olnud kohtadele, ja pisaravool silmadest. Kusjuures suvine porgand ja varajane kartul põhjustavad allergiat kergemini kui vanad juurviljad talvel. Samuti põhjustavad mõned õunasordid allergiat vähem kui teised.

Kuna leivatoodetele lisatakse sageli mitmesuguseid seemneid, võivad kaseallergikud olla ülitundlikud päevalille-, lina-, seesami- ja mooniseemnete suhtes.
Allergeeni kindlakstegemiseks tehakse nahateste, aga ainult pärast õitseaega. Küllalt tõese tulemuse saab ka siis, kui jälgida, mis taimed õitsevad sel perioodil, kui patsiendil on pollinoosile iseloomulikud haigusnähud.

Märka pollinoosi sümptomeid:

rohke vesine eritis ninast, nina sügelemine, ninakinnisus, aevastamine (meenutab väga külmetusnohu) pisaravool, silmade punetus ja sügelemine astmale iseloomulik raske, vilistav hingamine, köha vahel võib avatud kehaosadele, milleks kevadel on eelkõige nägu, tekkida punetav ja sügelev lööve

Allikas: Eesti Ekspressi lisaleht Terve Pere

P.S. Soome Allegia- ja Astmaliidu kodulehel on prognoos, et kase õietolmu levib sel kevadel tavalisest vähem ja kase õietolmu suhtes allergilistele inimestele tuleb seega kergem kevad.

Lisainfo: www.allergialiit.ee