Kolm müüti võileibadest. On need siis tervislikud või mitte?
Maailma suurima toitlustusketi Subway Eestisse toonud Ats Raigla sõnul saavad nad nädalas klientidelt mitmeid arupärimisi võileibade kohta.
„Kliendid tahavad peamiselt teada saada koostisosade päritolu ning ka vastuseid kõlakatele - näiteks kui nad on midagi välismeediast lugenud,“ sõnas Raigla.
Tuginedes tarbijate tagasisidele otsustas ta reastada levinumad müüdid ja neid kommenteerida.
Müüt: võileibade söömide ei sobi kokku tervisliku toitumisega
Võileibade söömine või lausa võileivadieedi pidamine vastab suuresti toidupüramiidi reeglitele. Kõige alumine osa sisaldab võileiva põhikomponenti: leiba või saia. Kui lisada võileibadele piisavalt juur- ja köögivilju ning täiendavalt liha, kala, muna ning loobuda täiendavast toidurasvast, võib öelda, et võileib on enamasti tervislik toit, mille valmistamiseks on võimalik kasutada väga laias ulatuses tervislikke ja maitsvaid komponente.
Samas peab silmas pidama, et ainult võileibadest toitumine ei ole samuti kasulik, sest inimeste toiduvalik peab olema mitmekülgne ja andma piisavalt erinevaid toitaineid ning energiat. Kaks väherasvast suurt kihilist võileiba annavad vähem kui 1000 kcal. Täiskasvanu päevane minimaalne energiavajadus on aga suurem.
Müüt: võileivad on ebatervislikud
Võileivad ei ole ebatervislikud, kui neid värskelt valmistada. Näiteks Subway saiad küpsetatakse kohapeal, võileiva vahele pannakse palju värskeid köögivilju ning liha on väherasvane. Samuti on Subway toodetes teadlikult vähendatud soolakoguseid. Eriti madala kalorisisaldusega võileiva saamiseks võib juustu ja kastmed võileivast ära jätta, et seeläbi võileib veel tervislikumaks muuta.
Müüt: võileivapoes tuleb kõik lisandid eraldi juurde osta
Nii erinevaid burgereid kui ka võileibu valmistavad toidukohad müüvad siiski tervikut. Subway võileiva hind sisaldab igal juhul alati vabal valikul üht põhikoostisosa, milleks võib olla liha või hoopis köögiviljapihv, ja juustu ning vastavalt soovile erinevaid köögivilju ja kastmeid.
