Saunakokaraamat: ahvatlevad toidud, mis valminud Soome sunades, aga mida saab teha ka Eesti ahjudes

Kolm Soome autorit panid kokku raamatu, mille toidud valmisid 19 erineva sauna kerisekuumuses, kuid paljud neist retseptidest on koostatud lihtsa suvekodu võimalusi arvestades ja mõnesid võib kohe käeolevate pühade ajal proovida ahjus valmistada.

Jõululeil haavapalkidest saunas Põhja-Soomes

„Aga onnist kostus leili kohinat kuumadelt kividelt ja pehmete vihtade vihtumist. Vennad võtavad nüüd korralikku jõululeili.”
Aleksis kivi „Seitse venda”

Jõululaupäevane leil võetakse suitsuses, leebe ja pehme soojusega haavapalkidest saunas. Sellist sauna on nimetatud ka naistesaunaks.
Jõulusaun on igivana Soome traditsioon. Ennevanasti usuti, et saunalaval peab hiirvaikselt olema, muidu tulevad suvel sääsed kallale.
Saunas on vanasti ka jõuluroogi valmistatud ja kui Soome jõulutraditsiooni jõudis 1940. aastatel jõulusingi valmistamine, keedeti sinki mitmes majapidamises just sauna suures müüripajas.
Väikese, aga kõrge haavapalkidest sauna tellistest laotud kerise sügavas koldes on korralikud söed. Traditsiooniliste vormiroogade jaoks sütel küpsevad juurviljad valmivad nii kiiresti, et neid ei jõua isegi ümber pöörata.
Kerise soojuses saab teisigi toite valmistada: punakuue saunas lõhnavad piparkoogid ja õunte, kaneeli, tähtaniisi ning pohladega maitsestatud saunaglögi. Spinati ja juustuga täidetud põrsafilee ning peedivorm küpsevad kiirustamata kerisekoldes.

SPINATI-JUUSTUTÄIDISEGA SEAFILEE

600 g sisefileed (1 terve filee)
soola
musta pipart
TÄIDIS
20 g võid
100 g spinatit
150 g riivitud Emmentali juustu
2½ dl sibulamaitselist köögikoort
musta pipart

Eemalda seafileest kelmed. Lõika õhukese noaga filee otstest alates pikisuunas lõige nii, et see ei läbista liha, vaid tekib tasku täidise jaoks.
Hõõru lihale soola ja musta pipart.
Pane tulekindlale pannile või potti tükk võid ja prae värsket spinatit, kuni see kokku tõmbub. Pane spinat lõikelaualae ja peenesta. Lisa pannile peenestatud spinat, riivitud juust ja köögikoor.
Tõsta spinatisegu köögipritsi ja vajuta ettevaatlikult filee sisse. Ülejäänud täidise võid määrida lihale. Pane filee tulekindlasse vormi ja küpseta saunaahjus sütel.

PEEDIVORM

3 suurt peeti
50 g sinihallitusjuustu
soola
musta pipart
veidi värsket tüümiani
2½ dl köögikoort

Koori ja riivi peedid. Lisa riivitud peedi hulka murendatud sinihallitusjuust, maitsesta soola, pipra ja tüümianiga. Kalla juurde koor ja sega hoolikalt.
Kalla peedisegu tulekindlasse potti või vormi või jaga segu väikestesse tulekindlatesse portsjonivormidesse. Küpseta kerisekividel või saunakoldes küpseks, milleks kulub umbes 15–30 minutit.

SÕSTRAMAITSELINE ÕRNSOOLALÕHE

500 g värsket lõhefileed

meresoola või soolahelbeid

1 dl tugevamaitselist mustasõstramahla
3 tähtaniisi
peotäis rosé pipart

Lõika lõhe õhukesteks viiludeks ja aseta viilud kõrgema servaga lamedasse nõusse. Puista peale rohkesti soolahelbeid, kalla lõheviiludele mustasõstramahl, lisa tähtaniisid ja peotäis kergelt purustatud rosé pipart.
Lase toidukilega kaetult üle öö jahedas maitsestuda.

ÕUNAMAITSELINE SAUNAGLÖGI

pohlalehti
5 dl õunamahla
½ dl mett
3 kaneelikoort
5 tähtaniisi
5 nelki
(Cointreau likööri või meerummi)

Rösti pohlalehti kuival pannil kuumade kivide peal. Kalla potti õunamahl, mesi ja lisa kuivad maitseained ning röstitud pohlalehed. Lase glögil paarkümmend minutit kerise pehmes kuumuses maitsestuda ja soojeneda. Kurna vürtsid välja ja serveeri.
Soovi korral võid lisada glögile näiteks sortsu Cointreau’d või meerummi.

LAISA PÄKAPIKU MANDLIPIPARKOOGID

500 g piparkoogitainast
terveid mandleid

Rulli piparkoogitainas neljakandiliseks, kuid mitte väga õhukeseks. Jaga tainas noa või rullnoa abil ruutudeks ja vajuta iga ruudu keskele mandel. Küpseta saunaahjus umbes 20 minutit ja lase mandliruutudel tund–paar sauna järelkuumuses kuivada.

Katariina Vuori, Janne Pekkala, Vesa Ranta „Saunakokaraamat. Toidud ja meeleolud kerise soojuses“, kirjastus Pegasus

Raamatu autorilt:

Paljud asjad on alguse saanud saunas ja nii ka see raamat.
Mulle meeldis lapsena vaadata, kuidas vanaema suvila palksauna keriseahjus latikat suitsutas. Mõte keriseahjus valmistatud toitudest kokaraamat kokku panna hakkas idanema palju hiljem, umbes viisteist aastat tagasi. Idee tekkis keset India ookeani purjeka tekil Polüneesia kokaraamatut lehitsedes. Lõunamaised toidud valmistati maasse kaevatud ja lõkkes kuumaks aetud kividega täidetud augus. Tekkis isu lõkkel särisevaks küpsenud vorsti ja soome sinepi järele.
Mõte kerisel toidu valmistamisest sai reaalsuseks kolm aastat tagasi, kui veetsin kahe väikese lapsega peaaegu terve suve meie suvilas Evijärvi ääres Usvarantas. Kui lapsed sulistasid järvevees, ei saanud neid hetkekski üksi jätta ega veidi kaugemale suvilasse süüa tegema minna. Otsustasin valmistada makaronivorme, kukleid, putrusid ja kalasuppe meie rannasauna kerisel. Varsti tegingi süüa ainult kerisel, muud polnud vaja.
Hägus mõte saunakokaraamatust muutus peaaegu kinnisideeks. Juba tookord purjeka tekil plaanisin erinevate saunade külastamist, et nende kividest laotud tulises südames toitu valmistada – ja mitte ainult vorste praadida. Kui projekt hakkas kuju võtma, meelitasin sauna ka kokk Janne Pekkala ja fotograaf Vesa Ranta.
Nii algas unustamatu retk soome sauna ja keriseroogade maailma, mis viis meid üle kuue tuhande kilomeetri pikkusele mõnusast leilist saadetud teekonnale Karigasniemist Kemiösse, külmavärinaid tekitavalt kaunist jääsaunast tahmunud suitsusaunadesse. Seiklesime rongi ja autoga, jalgsi, ATV ning paadiga.
Öeldakse, et kõik teed viivad Rooma. Soomes viib väiksemgi rada varem või hiljem sauna. Selle raamatu saunad on valitud üsna juhuslikult; mõnesse meid kutsuti, mõnda kutsusime end ise. Viisime oma potid ja mõtted nii linnasaunadesse kui ka igivana kultuuri kandvatesse peresaunadesse: tavaliste inimeste auravatele altaritele.
Saunad on näinud sünde, surmi ja elumõnusid. Meie soov on, et see raamat lisaks nii mõndagi meie arusaamale saunamõnudest. Maitsvat leili!

Evijärve ääres Usvarantas,
Katariina Vuori