Miks seeniorid ettevõtjaks ei hakka?
Sellest aastast maksab töötukassa ettevõtlusega alustamise toetust ka pensioniealistele ehk üle 63-aastastele tööotsijatele. Seenioride huvi uue alguse vastu on kesine – toetust on taotlenud ja saanud ainult kaks uut ettevõtjat. Üks hakkas tegelema autoremondi ja -hooldusega, teine meditsiiniturismi korraldamisega.
Töötukassa ettevõtlustoetuste osakonna juhataja Indrek Kaiv märgib, et töötukassa pole täpselt ennustanud, kui palju võiks pensioniealistelt ettevõtlusega alustamise toetuse taotlusi tulla. „Kaks taotlust on natuke vähem, kui arvasime,” nendib ta siiski. Ehkki seda võimalust pakutakse kõigile tööotsijatele, on ettevõtjaks hakkamine siiski inimese enda otsustada, tõdeb Kõiv.
Töötavad niigi
Seenioride vähene huvi on ootuspärane, ütleb majandusteadlane ja LHV analüütik Heido Vitsur. „Aktiivne osa üle 63-aastaseid inimesi töötab juba niigi. Miks peaksid nad hakkama ettevõtjaks, kus esimesel paaril aastal on sissetulek väiksem kui palgatööl?” küsib Vitsur. „Olen rääkinud alustavate ettevõtjatega ja need, kes tegutsevad investeeringuid nõudvas keerulisemas valdkonnas, on öelnud, et alles teisel aastal saavad nad leivale ka vorsti panna. Esimesel aastal on ainult kulud.”
Neist, kel jagub pensionieas ettevõtte loomiseks närvi, ei saagi tõenäoliselt töötukassa klienti. Ettevõtlust alustavad üldjuhul tööturul aktiivsed inimesed. Seega peaks Vitsuri hinnangul pigem aktiivsena hoidma neid inimesi, kel on pensionieast viis kuni kümme aastat puudu. „Ei saa öelda, et pensioniealiste sihtgrupp alustava ettevõtjana oleks täiesti maha kantud, kuid pigem tulevad nad aktiivsete seast. Aktiivsete toetamise kaudu saab aktiveerida ka neid, kes ettevõtjaks hakata ei julge – näiteks neid tööle värvates,” viitab Vitsur, et üle 63-aastastele tuleb tööturuteenuseid küll pakkuda, kuid ettevõtjaid on siiski loota teistsugusest seltskonnast. „Ettevõtluspotentsiaaliga inimesed ei ole reeglina pikalt töölt eemal olnud,” rõhutab Vitsur. Tema sõnul on õige sihtgrupp töötavad inimesed või äärmisel juhul need, kes on lühikest aega kodus olnud.
Ent töötukassa abiga ei alusta ettevõtlust ka eriti palju nooremaid töötuid, aastate jooksul on selliseid töötuid olnud umbes 0,5%. Näiteks möödunud aastal hakkas 82 191 töötust ettevõtjaks 447. Teenuse mõjuanalüüs näitab, et keskmine toetuse taotleja on 36-aastane ja taotlejate hulgas on palju kõrgema haridustasemega inimesi. „Ühelt poolt võib seda seletada asjaoluga, et majandusalane kutse- või kõrgharidus on toetuse saamiseks üks võimalikke eeltingimusi. Kuid teisalt ei tohiks tähelepanuta jätta ka kõrgema hariduse võimalikku mõju oskusele ja julgusele tegeleda ettevõtlusega,” sedastab uuring. Ettevõtlusega alustamise toetuse taotlejate hulgas on enim kõrgemaid ametnikke ja juhte, aga ka keskastme spetsialiste ja tehnikuid.